Kingi tegemine toob firmale erisoodustusmaksu

Järjest enam tööandjaid kasutab oma töötajate motiveerimiseks muid vahendeid, kui üksnes palga tõstmine. Töötajatele tehakse kingitusi, pakutakse sportimisvõimalusi spordiklubides või korraldatakse pidusid.

Eesti maksuseadused on seesuguste motivaatorite maksustamisel suhteliselt konkreetsed ja erandeid üldiselt ette ei näe. Igasuguse töötajale tasuta või turuhinnast odavamalt antava kauba, osutatava teenuse või rahaliselt hinnatava soodustuse puhul on tulumaksuseaduse mõttes tegemist erisoodustusega, mis kuulub maksustamisele. Seetõttu on artiklis edaspidi töötajatele tehtud kingitused lahterdatud ka üldnimetaja "erisoodustused" alla.

Kuna erisoodustuse puhul on tegemist palgatulu erivormiga, loetakse erisoodustuse saajateks kõiki isikuid, kellele rahas tehtud väljamakseid maksustataks palgana. See tähendab, et erisoodustuse saajaks võib olla lisaks töölepingu alusel töötavale füüsilisele isikule ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav isik. Samuti ka avalik teenistuja ja juhtimis- või kontrollorgani liige. Lisaks eelnevalt nimetatud isikutele loetakse erisoodustuseks ka kingitused, mis tehakse nende abikaasale, vanematele või lastele.

Üldjuhul on erisoodustuse esemeks igasugune töötajale tehtud kingitus, hoolimata selle väärtusest, liigist, andmise hetkest jms.

Peamiselt eksitakse erisoodustuse määratlemisel sellega, et arvatakse, et erisoodustuse andmine peab tekitama tööandjale kulu.

Tegelikult on erisoodustusega tegemist juhul, kui töötaja saab endale töösuhtest tulenevalt rahaliselt hinnatava eseme või soodustuse, ehk tegemist on töötaja tuluga.

Äärmiselt oluline on, et erisoodustuse andmine peab tulenema töösuhtest. Näiteks, kui ettevõte jagab tänaval kõigile möödujatele kingituseks pudeli veini ja veini saajate hulgas on ka ettevõtte töötaja, ei ole tegemist erisoodustusega, sest isik oleks veinipudeli saanud ka siis, kui tal ei oleks töösuhet olnud.

Kuigi tulumaksuseadus erisoodustuse maksustamisel erandeid ette ei näe, on välja pakutud, et äris tavapärase viisakuse puhul ei tohiks rääkida erisoodustusest. Eelkõige puudutab see just lilli, mis kingitakse töötajale sünnipäevaks või mõne muu tähtsa sündmuse puhul.

Samas ei ole maksu- ja tolliamet avalikult avaldanud seisukohta, et seesugust erandit tehtaks ning seega võib iga konkreetse juhtumi korral maksustamine sõltuda ettevõtte raamatupidamist kontrollivast revidendist.

Nii nagu varem öeldud, maksustatakse tehtud kingitusi sarnaselt palgatuluga. Erisoodustuse hinnaks on tavaliselt hüve turuhind.

Juhul kui töötajale müüakse kaupa või osutatakse teenust turuhinnast odavamalt, on erisoodustuse hinnaks turuhinna ja töötaja poolt makstud hinna vahe.