"See sektor on väga igav, sest siin
lahendame neid probleeme, mida teised sektorid lahendasid 10 aastat tagasi.
Transport on selgelt maha jäänud," ütles Go Groupi juhatuse esimees Aare Kilp
Äriplaani konverentsil.
"Inimesed tahavad, et sõiduaeg oleks lühike, et sõiduplaan oleks sobiv, sõit mugav ja nende aeg väärtuslik, et liikumise ajal oleks võimalik aega kasulikult veeta," ütles Kilp. Kui Tallinna Tartu vahel saaks liikuda 1,5 tunniga, siis oleks nõudlus suur, kui neli tundi, siis nõudlust peaaegu polegi.
Eesti ühistransport on väga kaugel Euroopa keskmisest tasemest, kiire arenguhüpe seisab Kilbi sõnul ees. "Bussiettevõtted ei ole teenuse osutajad vaid remondiettevõtted. Iga kolme bussi kohta viis bussijuhti ja üks lukksepp," rääkis Kilp. "Loodame, et kümne aastaga saame bussipargid uuendatud ja remondibaasid kaovad."
Ühistransporti kasutas 2005. aastal 209,6 miljonit sõitjat (7% vähem kui 2004). Iga aasta peaks igast bussist ühe istme välja viskama.
"Eesti-sisestel rongiliinidel kasvab reisijate arv pidevalt, nii imelik kui see ka ei ole," ütles Kilp. Seitsme kuuga on Edelaraudtee teenuseid kasutanud 1,08 miljonit sõitjat - kasv 90 000 inimest võrreldes 2004. aasta sama perioodiga. Ka rahvusvaheline rongiliiklus on kasvanud umbes 20% ja kasvab veelgi. 2007. aasta esimesel poolel taastub rongiühendus Peterburi ja Tallinna vahel. Tallinn-Riia liini taasavamise vastu on huvi üles näidatud, ent raudtee ei võimalda piisavat liikluskiirust.
"Tuleb muutus, et auto ei ole ainuke liikumismeetod ja inimesed taasavastavad uusi liikumisviise. Juhtub nagu Balti jaamaga, mis peale korda tegemist on palju ilusam koht, kuhu minna," lisas Kilp lõpetuseks.
Seotud lood
22. septembril, autovabal päeval, tänavad
transporditöötajad oma reisijaid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Reisijatele
pakutakse limonaadi ja kommi hommikul alates kella kaheksast kuni poole kümneni,
teatas Transpordi Ametiühing.
Kõik aripaev.ee edastatud uudised 20. ja
21. septembril toimunud konverentsist Äriplaan 2007.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.