Tallinna südalinnas mere ääres 14 hektaril
laiuv Balti Laevaremonditehas kavatseb poolele oma krundist ärihooned ehitada
ning seni aia taga peidus olnud ala linnarahvale avada.
Tööstuse 48 asuva kinnistu omanik Balti Laevaremonditehas ehk AS BLRT avab juba mõne aasta pärast rahvale Meresadama (nõukogude ajal tuntud ka kui tehas nr 7).
BLRT tütarfirma ASi BLRT Invest juhatuse esimehe Algerd Andruškevitšuse sõnul kuulutatakse varsti välja krundi ideekonkurss.
Samas ei tahtnud Andruškevitšus täpsemalt rääkida, mida ettevõte krundiga peale tahab hakata. "Ei tahaks täpselt rääkida, tahaks, et pakutaks erinevaid ideid, kuitahes utoopilisi," selgitas Andruškevitšus, kuid lisas siiski: "Vanadesse paekiviehitistesse tuleks kujundada laias spektris tegevusi - hotellid, restoranid, bürood."
BLRT ise jääks vaid kinnistu arendajaks ja haldajaks, ka tehase sulgemist plaanis pole, kuigi Andruškevitšuse sõnul valitseb Eestis suur oskustööliste põud.
Andruškevitšuse sõnul on neil naabritega vedanud - ühel pool keskkriminaalpolitsei ja kaitseväele kuuluv Miinisadam, teisel pool samuti riigile kuuluv Lennusadam, kuhu kavandatakse meremuuseumi. "Vaevalt, et lähinaabritega ärilisi konflikte tekib," muheles ta. Lennusadamasse kavandatav meremuuseum tekitaks tehaselegi lisaväärtust: rahvas saaks pärast vanade laevade uudistamist heita pilgu ka valmivatele laevadele.
Meremuuseumi direktor Urmas Dresen arvas siiski, et rahvale avatav Meresadam meremuuseumi ekspositsioonidele lisaväärtust otseselt ei anna. "Vahemaa on siiski piisavalt suur, oma viissada meetrit, ning selge see, et inimesi sinna laevaehituse platsile ringi kakerdama ei lasta," ütles Dresen. "Aga kaudselt vast ikka," lisas Dresen ning tõi näite, et Meretehase ellingud ehitas näiteks sama Taani firma, kes ehitas Lennusadama kuulsad vesilennukite angaarid.
Kogu plaanil on aga üks suur miinus - aeg. Andruškevitšuse sõnul kestab arhitektuurikonkurss neli-viis kuud ning seejärel võtab detailplaneeringu koostamine-kinnitamine veel vähemalt aasta, kui mitte kaks. "Optimistlikult öeldes aasta, aga väga lihtsalt võib sellest kaks aastat saada," ütles Andruškevitšus.
Seotud lood
Eesti kontserni BLRT Grupp kuuluv Leedu
ettevõte AB Vakaru laivu statykla ning Saksa BARD Engineering Gmbh sõlmisid
Baltimaade suurima laevaehituslepingu, mille maksumus on orienteeruvalt 700
miljonit krooni.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.