Eesti Pank teatas kommentaariks Äripäeva
tänasele artiklile "Eesti Pank salatseb VEB Fondi rahakaoga", et ei nemad ega SA
VEB pole saanud mingeid külmutatud kontode saldosid muuta ja vahendeid
kõrvaldada.
VEB Fondis olevad summad vähenevad iga aastaga, kuid Eesti Pank salatseb ega ütle, millised firmad on raha tagasisaamisest loobunud, kirjutas tänane Äripäev.
Näiteks kui 2000. aastal oli Eesti Panga andmetel arvestuslik nõuete maht Venemaa VEBi vastu 332,6 miljonit krooni, siis tänavu on summa vähenenud 274,3 miljoni kroonini.
"Eesti Pank ega SA VEB kui registripidaja ei ole saanud mingeid külmutatud kontode saldosid muuta ja vahendeid kõrvaldada. Eesti riigi esindajatel ei ole külmutatud kontodele ligipääsu. Kui keegi väidab, et mingeid vahendeid on kõrvaldatud, siis see saab olla toimunud üksnes Venemaa Vnešekonompanga poolt ja tema loal. Seda väidet on võimalik kontrollida Venemaa Vnešekonompangast ja meile teadaolevalt on Justiitsministeerium vastava päringu ka 2005. aastal Moskvasse saatnud," teatas Eesti Pank."Alates 2000. aastast ei ole SA VEB peetav register registreerinud ühtegi nõudeõiguse väljavõtmist. Seega on nõuete hulk olnud muutumatu. Aastast-aastasse on nõuete kogusumma vähenenud ka seetõttu, et register peab arvestust Eesti kroonides, kuid Vene Välismajanduspanka jäänud varad on peamiselt dollarites. Kuna dollari kurss Eesti krooni suhtes on viimase viie aasta jooksul kõikunud ligi veerandi võrra, siis on loomulik, et aasta-aastalt on kroonides avaldatav nõude kogusumma maht eelmisest aastast suurem või väiksem," märkis Eesti Pank.
Eesti Pank kommenteeris ka endise justiitsministri Ken-Marti Vaheri väidet, et Eesti riik varjab VEB Fondiga seotud dokumentatsiooni, sest avalikustamine toob nähtavale miljonite kroonide suuruse varguse. Ta rääkis, et tegi justiitsministrina pangale päringu konkreetsete nõuete omanike ja kontosuuruste muutumise kohta, kuid ei saanud vastust.
"Ei pea paika Riigikogu liikme ja endise justiitsministri Ken-Marti Vaheri väide, et Eesti riik varjab VEB fondiga seotud dokumentatsiooni. 2004. aastal esitas Eesti Pank Riigikogu Riigieelarve kontrolli komisjonile 96-leheküljelise materjali. Samad dokumendid esitati ka justiitsministeeriumile 2005. aastal," ütles Eesti Pank oma vastulauses.
"2005. aastal esitas Eesti Pank justiitsministeeriumile veel suure hulga dokumente, millest üheselt nähtub, et ka pärast 01.01.1992 NSVL Välismajanduspanga külmutatud arvetele laekunud summade kasutamine ei ole kunagi olnud vaba. Justiitsministeeriumile on esitatud Vene Välismajanduspangast saadud kirjad, kus teatatakse, et alates 01.01.1992.a laekunud vahendite vaba kasutamine pole võimalik," selgitas Eesti Pank.