Sündimuse kasvul on ka varjukülg -
ettevõtjatele tähendavad massilised lapsepuhkused probleeme asendustöötajate
leidmisega ja tuhandeid kroone lisakulutusi.
Personaliotsingufirma CVO Group juhatuse liige Agu Vahur pakub, et asendustöötaja leidmise kulu võib umbkaudu olla võrdne töötaja kahe kuu palgaga.
"Sisseelamise aeg, mille jooksul inimene saavutab maksimaalse efektiivsuse, on erinev, see võib olla kahest kuust kahe aastani," arutleb Vahur. "Uue inimese värbamise peale kulub paarkümmend protsenti aastapalgast ikka."
"Kulud on muidugi suured, seda ei saa eitada," ütleb SEB Eesti Ühispanga personalijuht Janika Kuusik. Kuusiku sõnul muudab olukorda pingelisemaks seegi, et inimesed on majanduskasvu tingimustes rohkem töökohti vahetama hakanud.
OÜ Jungent on küsitletud ettevõtetest ainus, kes oskab öelda, kui palju uue töötaja otsimine maksma läheb - koos sisseelamisega keskmiselt 8000 krooni. "Seda näitajat tõstis päris palju ühe raamatupidaja otsimine, mis kestis neli kuud ja läks palju maksma," ütleb ettevõtte raamatupidaja Liia Lõhmussaar.
Päris hädas on lapsehoolduspuhkusel naistele asenduse otsimisega PTA Grupi personalijuht Alla Kunevitš - õmblejaid pole kusagilt võtta ning lahkuvate tötajate arvel tõmmatakse tootmist lihtsalt koomale. "Ega kergetööstus ei ole kerge, ta on küllaltki raske," ütleb Kunevitš.
Lõviosa Hansapanga töötajatest moodustavad noored naised keskmise vanusega 31 aastat. Kümnendik neist on panga personalidirektori Maria Küti sõnul pidevalt lapsega kodus. Seega uute töötajate värbamine ja väljaõpe on Hansapangas pidev protsess.
"Sisseelamisperioodil on uue töötaja panus kogenud kolleegidega võrreldes keskmiselt kolmandiku võrra väiksem," ütleb Kütt, kelle sõnul eeldab suurem osa tööandjaid, et spetsialistil kulub sisseelamiseks neli kuni kuus kuud. "Seega võib sel viisil arutledes kaks kuupalka arvestada ainuüksi väljaõppe hinnaks," ütleb Kütt.
"Pikas perspektiivis on sündimuse kasv ainult positiivne," nendib Kuusik. "Muret valmistab ainult see, et personaliteenistusel on suur vastutus leida õiged inimesed, et töö saaks tehtud."
Firmad pakuvad osalist tööaegaPaljud ettevõtted üritavad tööle naasvatele emadele võimaldada kas osalist tööaega või kodukontoris töötamist.
EMTs on alla pooleteiseaastase lapse kõrvalt tööl tagasi neli ema, kes osaliselt kodus töötavad. EMT personalijuhi Terje Kuusiku arvates on selline paindlik töökorraldus firmale kasulik. "Tublid töötajad saavad lisaväärtust pakkuda ka kodus olles ja ennast kiiresti muutuva valdkonnaga kursis hoida," ütleb Kuusik.
Osalise tööajaga töötamist lapse kõrvalt üritavad võimalda mitmed küsitletud ettevõtted. Tallinna Kaubamajas katsetati peaostujuhiga kodukontoris töötamist ning ajutiselt on kodus töötanud teisedki, kui töö iseloom seda lubab.
"Meie huvi on profid võimalikult ruttu tööle tagasi saada," räägib Baltika personalijuht Liina Kippasto, kelle sõnul tootmises töötavad naised jäävad üldiselt lapsega koju umbes kaheks aastaks, kontoripoole naised naasevad enamasti aasta möödudes ning saavad esialgu töötada osalise tööajaga.
Paindlikke lahendusi üritab kasutada ka CVO Groupi juhatuse liige Agu Vahur, kelle hinnangul on ühiskonnas viimastel aastatel toimunud muutus. Kui 1990ndate keskel peeti noori emasid pigem ettevõtte arengu pidurdajateks, siis tänaseks on olukord tööturul seda suhtumist muutnud.
"Ühiskond tervikuna on oluliselt humaansemaks muutunud," arutleb Vahur, "vaadatakse inimesi ja tema vajadusi, üritatakse vastu tulla."
Koju jäävad ka isad
Augusti lõpus pani ASi VKG OIL tehnoloog Andrei Šnurov töökoha ukse selja taga kinni ja läks koju lapsehoolduspuhkusele, et tema naine saaks Tallinna Majanduskoolis ärikorraldust õppida.
Rahvastikuministri büroo andmetel on tänavu vanemahüvitist makstud välja lisaks emadele ka 157 isale.
Äripäeva küsitletud firmadest tõid Falck ja Viru Keemia Grupp välja, et nende kollektiivis on lapsehoolduspuhkusel ka kaks isa.
Šnurov tunnistab, et väikese lapsega kodus olemine oli alguses muidugi raske, aga üldjoontes on see huvitav. Pealegi maksab riik vanemahüvitist ning sissetuleku pärast muretsema ei pea.
"Nüüd on juba natuke parem, meil on oma graafik," räägib Šnurov, kelle perekond kolis ema õpingute hõlbustamiseks ajutiselt pealinna. "Praegu on natuke raske aeg, ta õpib käima, tulevad hambad, ma ei tahtnud teda lapsehoidja hoolde jätta. Minu jaoks on see kodusolemine võimalus lapsest ja tema arengust paremini aru saada," jutustab Šnurov, kelle poeg Daniil saab oktoobri lõpus üheksakuuseks, uhkusega hääles.
Kui Šnurovi sõbrad-sugulased suhtuvad kodusesse isasse hästi, siis tema kolleegid mehe kojujäämisest aru ei saanud. "Ma arvan, et nende jaoks on see natuke imelik," tunnistab Šnurov, kes praegu ei oska öelda, kui kauaks ta Daniil koju jääb. "Võib-olla lähen talvel tööle tagasi, aga võib-olla kolme aasta pärast," naerab mees.
EL annab raha tööle naasmise hõlbustamiseks Kergendamaks noorte emade taassisenemist tööturule annab Euroopa Liit raha, et korraldada koolitusi, kuidas taas tööeluga hakkama saada.
Peamiselt tööandjate keskliidu veetava projekti Choices Balance pilootprojekt läks käima tänavu kevadel, mil Perekooli abiga leiti 15 naist, kellele räägiti karjääri planeerimisest, paindlikust töötamisest, pere- ja tööelu ühendamisest. Projekt ongi suunatud väikelaste vanematele ning selle eesmärk on suurendada väikelaste vanemate valikuid (choices) töö- ja pereelu kokkusobitamisel, samuti parandada tasakaalu (balance) rollide ja kohustuste jaotusel töö- ja pereelus.
Üks algusest peale projekti juures olnud inimestest on tööandjate keskliidu infojuht Kadri Seeder, kellel endalgi kodus väike laps. Seederi sõnul on teisedki asjaga lähemalt seotud inimesed just väikeste laste vanemad, kes teavad hästi, mida tähendab pärast pikaaegset kodusolekut tööle naasta. "Omal nahal tunned seda, et kui kaua kodus oled, siis usk sellesse, millega saan hakkama, kipub vähenema," räägib Seeder. "Sa ei oska enam normaalselt rääkida, sa ei ole adekvaatne. Töömaailm elab teises rütmis ja tagasi minnes ei saa enam aru, mis toimub - teistel on omad naljad, teine kultuurikeskkond - ning sisseelamine võtab aega."
Pilootprojekti maksumus on 6 miljonit krooni.
Projektis osalevad Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, rahvastikuministri büroo, SA Eesti Õiguskeskus, Tallinna Ülikooli avatud ülikool ning karjääri- ja nõustamiskeskus ning Eesti Ämmaemandate Ühing (Perekool).
Seotud lood
ÜRO rahvastikuennustuse järgi suureneb
maailma elanikkond tänaselt 6,7 miljardilt aastaks 2050 veel 2,5 miljardi
inimese võrra, kusjuures üle 60 aastaste hulk suureneb üle kolme korra.
Ajalehe The Wall Street Journali esiküljel
oli 21. oktoobril lugu Eesti emapalgast pealkirja all "Eestis tasub naistele
laste saamise eest maksmine ennast ära".
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.