Ajalehe The Wall Street Journali esiküljel
oli 21. oktoobril lugu Eesti emapalgast pealkirja all "Eestis tasub naistele
laste saamise eest maksmine ennast ära".
WSJ kirjutab, et küsimus sellest, kas valitsuse poliitika saab rahva iivet tõsta, on ülioluline globaalse majanduse tuleviku seisukohalt.
"Eesti paistab silma, sest ta on teinud silmapaistva hüppe laissez-faire lähenemise juurest agressiivse aktivismi juurde, et katsuda oma tulevikku muuta," nendib leht. „Ning kuna teised riigid hakkavad ka tasapisi langeva iibe riski suhtes midagi ette võtma, jälgitakse seda jõupingutust tähelepanelikult kõikjal maailmas.”
WSJ sõnul ärkas Eesti 2001. aastal, kui ÜRO iga-aastane rahvastikuülevaade näitas, et Eesti oli üks kõige kiiremini kahanevaid rahvaid maailmas, mis võis kaotada sajandi keskpaigaks ligi poole oma 1,4 miljonist inimesest. Eesti viljakustase – keskmine laste arv naisel – oli langenud 1990. aastate lõpuks 1,3-le, samas kui vaid kümme aastat tagasi oli see veel 2,2.
WSJ annab ülevaate Eesti emapalga süsteemist ning nendib, et nüüd, kaks aastat hiljem võib näha esialgseid tulemusi, kui Eesti viljakustase on tõusnud 1,5-le lapsele. Artikkel kirjeldab, kuidas Eesti on 15 aastaga muutunud kommunistlikust maast, kus pered said raskustest ja riigi toetuse puudumisest hoolimata kaks või enam last, vabaks ja majanduslikult edukaks riigiks.
Artikkel märgib, et Eesti kaalub nüüd muidki iibe tõstmise viise, nagu toetus lapsehoidjate palga näol või pensionide sidumine laste arvuga. Eestist peab saama Euroopa katsepolügoon,” ütles rahvastikuministri nõunik Kristina Täht WSJ-le.
Leht märgib, et Eesti riigimaksed on siiski ka vastuolulised, sest osade rahvastikuteadlaste sõnul ei pruugi emapalk panna naisi sünnitama rohkem lapsi, vaid lihtsalt nad saavad lapse varem. Samas on seda raske tõestada, enne kui tänane noorte naiste põlvkond lapsesaamise east välja jõuab. Lugu tsiteerib ka Leila Niidast Hansapangast, kes otsustas saada 15 aastat pärast teise lapse sündi kolmanda lapse just suuresti tänu emapalgale.
Põhiliselt Eestile keskenduv artikkel annab ka ülevaate teistes riikides tehtud sammudest ja toetustest.
Seotud lood
Tartu linnavalitsus esitab volikogule
sünnitoetuse maksmise korra muudatused, millega tõuseks esimese ja teise lapse
sünnitoetus 8000 kroonile.
Äripäeva esmaspäevane juhtkiri leiab, et
peretoetuste mõjul peabki naiste tööhõive vähenema.
Sündimuse kasvul on ka varjukülg -
ettevõtjatele tähendavad massilised lapsepuhkused probleeme asendustöötajate
leidmisega ja tuhandeid kroone lisakulutusi.
Läti valitsusjuht pakkus sel nädalal välja vanemapalga sisse viimise, mis on sarnane Eestis kehtestatavaga.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.