Turu avamine looks endise teede- ja sideministri
Toivo Jürgensoni sõnul eeldused Eesti ühinemiseks tekkivate elektriturgudega nii
Põhjalas kui kogu Euroopas ning see tagaks meie elektrimajanduses tegeliku
varustuskindluse.
Eesti Energia plaan investeerida Ignalina või mõne teise välismaal asuva tuumajaama rekonstrueerimisse on Jürgensoni meelest suunatud tarbija valikuvabaduse vastu - see välistab tulevikus olukorra, kus tarbija otsustab, kellelt ta ostab elektrit.
„Eestile on väga tähtis, et tekiks kiiresti majanduskeskkond, mis looks tingimused erinevatel kütustel uute elektrijaamade ja elektri ning soojuse koostootmisjaamade tekkeks siin kohapeal. Millistel kütustel, selle peab otsustama majanduslik otstarbekus, varustuskindlus ja mõju keskkonnale,” kirjutab Jürgenson homses Äripäevas.
Arutelu, kas Eesti Energia võib või ei või investeerida tuumaelektrijaamade ehitamisse välismaal, on Jürgensoni meelest iseenesest absurdne. „Loomulikult oma praegusel kujul ei või,” rõhutab Jürgenson oma kolumnis, „kuna see riigile kuuluv kontsern on vertikaalselt toimiv monopol ja täidab korraga nelja olulist ülesannet: esiteks teostab riiklikku ülesannet - süsteemi haldamist ülekande-magistraalvõrkude kaudu; teiseks toodab elektrit; kolmandaks kaevandab põlevkivi ja neljandaks tegeleb elektri jaotamisega ja müügiga kohalikes võrkudes.”
Kui Eesti Energia oma tänasel kujul osaleb suures elektritootmise projektis, siis kinnistub Jürgensoni meelest ettevõtte monopoolne seisund veelgi. „Kannatajaks on tarbija ning tulevikus ka meie elektrituru varustuskindlus. Tegemist oleks järjekordse nn riskivaba investeeringuga, mille maksavad kinni tarbijad, sest muud valikud puuduvad,” kirjutab ta.
See, et leedulased soovivad tuumajaama arendada, on Jürgensoni sõnul nende otsus, aga isegi tuumaelektrijaam tuleb rajada vaba elektrituru tingimustele vastav ja Euroopa elektriturul konkurentsivõimelisena.
„Eestisse tuumaelektrijaama rajamine ei ole tänase seisuga mõistlik,” nendib Jürgenson, ”projekt on meie jaoks lihtsalt liiga suur, nii oma majanduslike mõõtude kui ka keskkonnaprobleemide tõttu.”
Isamaa ja Res Publica Liidu liikme Toivo Jürgensoni kolumn ilmub homses Äripäevas.
Seotud lood
Eesti Energia nõukogu esimehe Urmas
Sõõrumaa sõnul võiks Eesti osaleda Leedu uue tuumajaama projektis ka siis, kui
Eesti osalus jääks väiksemaks kui seni kokku lepitud kolmandik, kirjutas
Postimees.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”