Heategevusliku toidu valmistajale ei tasu põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) mitte rahas, vaid nn sekkumisvarude nisuga, mille on PRIA kokku ostnud juba mõnda aega tagasi.
Makaronide ja näkileibade valmistamiseks on välja kuulutatud lausa rahvusvahelised riigihanked, mille vastu pole ettevõtjad küll veel eriliselt suurt huvi tundnud.
Makaronivalmistajat ongi Eestist keeruline leida. Kuigi statistikaameti andmetel tarbib iga eestlane aastas keskmiselt 5,6 kilo makarone, imporditakse sellest suurem osa Euroopa Liidu suurtelt tootjatelt.
Üks väheseid kohalikke makaronitootjaid OÜ Markilo teeb kuus kodumaisest viljast 30-50 tonni makarone Viru Möldri kaubamärgiga. Ettevõtte juht kuuleb PRIA makaronihankest alles Äripäeva ajakirjanikult ja lubab kindlasti oma pakkumisega kandideerida.
"Kindlasti on hange positiivne, Eestis on tänavainimesi palju," ütles Markilo turundusjuht Kirsti Sülla. Sülla rääkis, et keskmiselt tehakse makaronikilo 1,6 kilot jahust. Kalkulatsioonid, kui palju saab heategevuseks antava nisukoguse vastu makarone, tuleb alles teha. Just PRIA nisust tootma ei pea, seda võib ettevõtja ka müüa.
Enim, 314 070 kilo makarone ja 168 035 pakki näkileiba, taotles PRIA-lt Eesti Punase Rist. 16 Punase Risti seltsi jagavad toidu üle Eesti laiali.
Seltsi peasekretär Riina Kabi märkis, et näkileivad on isegi kasulikumad, sest need saab kodutu kohe otse taskust tarvitada. "Kõige olulisem on omavalitsuste huvi, kel on kõige enam haavatavate inimeste andmed," lisas ta.
PRIA makaroniprojekt on Eestis esimene, milles saab kasutada sekkumisvarudesse ostetud toorainet. Euroliidus toimib sarnane süsteem juba paarkümmend aastat.
Autor: Airi Ilisson
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.