Saksamaa võttis ohjad

Ootused on kõrgele kruvitud ning Saksamaa välja käinud ka ambitsioonika tegevuskava.

Üks kaalukamaid prioriteete on juba poolteist aastat varjusurmas vaakunud Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe elustamine, mille prantslased ja hollandlased 2005. a referendumitel tagasi lükkasid. Imesid Saksamaa siiski ei luba - kuus kuud on lühike aeg - kuid juunikuu tippkohtumiseks tahab eesistuja välja pakkuda vähemalt teekaardi, kus on visandatud nii dokumendi võimalik sisu kui edasine ajakava. Soov on lepe vastu võtta enne Euroopa Parlamendi järgmisi valimisi ehk hiljemalt 2009. a. Saksamaa on olnud põhiseadusliku leppe üks suuremaid toetajaid, väites, et see on tänaseks juba 27 liikmega liidu tegusaks toimimiseks hädavajalik. Määravad otsused jäävad aga ilmselt siiski Prantsusmaa eesistumisaega 2008. aastal.

Majanduses on Saksamaa jaoks üks keskne teema energeetika. Juba järgmisel nädalal esitab Euroopa Komisjon oma ettepaneku liidu ühtse energiapoliitika osas, millele kevadel toimuval ELi majandusalasel tippkohtumisel oodatakse valitsusjuhtide toetust. Kava on aga paljus just Saksamaa reservatsioonide tõttu juba oluliselt lahjendatud. Nimelt soovib Komisjon ELi elektriturul konkurentsi suurendamiseks elektri tootmise elektri transpordist lahku lüüa, Saksamaa ja Prantsusmaa ei ole aga kuigivõrd huvitatud oma rahvuslike energiatšempionide tükeldamisest. Ajalehe Financial Times Deutschland andmeil jätab Komisjoni ettepanek liikmesriikidele nüüd selle põhimõtte elluviimiseks "rohkem alternatiive". Samuti on arvesse võetud Saksamaa vastuseisu ELi ühtse energiaturu järelevalve loomisele.

Energiaküsimustes plaanib Saksamaa ise rohkem rõhku panna hoopis kliima soojenemise tõkestamisele ning energia kokkuhoiu teemale. Eesmärk on kujundada ELi liikmesriikide ühispositsioon kõnelusteks aastal 2012 aeguva Kyoto kliimaprotokolli järgmise etapi üle. Saksamaa soov on, et EL seaks eesmärgiks vähendada kliima soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside heitmeid aastaks 2020 vähemalt 30%. Samuti tahab Saksamaa kliimakõnelustele kaasata Mehhiko, India, Hiina, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika.

Energiaküsimustega seoses ei saa mööda ka suhetest Venemaaga. Läinud nädalal ajalehes Handelsblatt avaldatud artiklis kirjutas Merkel, et EL peab oma energiajulgeoleku kindlustamiseks leidma alternatiivseid energiaallikaid ning kõnelema läbirääkimistel suuremate tarnijatega ühel häälel. Seni on Euroopa suured riigid eesotsas Saksamaa endaga eelistanud arendada pigem kahepoolseid suhteid nagu kasvõi Saksa-Vene planeeritav gaasijuhe Läänemeres, mille vastu on protestinud Poola ja Balti riigid. Saksamaa näeb aga projekti kui osa ELi ühtsest energiapoliitikast. Samuti loodab Saksamaa käivitada kõnelused ELi ja Venemaa uue partnerlusleppe üle, mida praegu takerdab Poola veto Venemaaga lahendamata lihatüli pärast.

Majanduses on Saksamaa prioriteetide seas veel ELi konkurentsivõime tõstmine, mis muuhulgas tähendab Berliini toetust Komisjoni kavale vormida 2008. aastaks ettepanek ELi ettevõtetele ühtse maksubaasi kehtestamiseks. Samuti toetab Saksamaa Euroopa sotsiaalset mudelit - tööturule on vaja küll rohkem paindlikkust, kuid säilima peab ka arvestatav sotsiaalkindlustusvõrk. Finantsturgudele tahab Saksamaa tuua tõhusamat kontrolli spekulatiivsete riskifondide üle (hedge funds), milles Berliin näeb kasvavat ohtu globaalse finantssüsteemi stabiilsusele.

Välispoliitikas on prioriteetideks tihedam koostöö USAga, rahvusvaheliste jõupingutuste taaskäivitamine Lähis-Ida rahuprotsessi elustamiseks, abi Aafrika riikidele ning ELi uue strateegia väljaarendamine koostööks energiavarudelt rikaste Kesk-Aasia riikidega.