Poola Keskpanga president lahkub ametist

Poola Keskpanga senise juhi Leszek Balcerowiczi ideed said laiema kõlapinna alates 1989. aastast, mis temast sai esimest korda Poola rahandusminister, kirjutas Bloomberg. Nii on tema eeskuju järginud mitmed riigid, näiteks Bulgaaria, Ukraina ja toonane Tšehhoslovakkia. Praegu on enamikus neis majanduskasv kiirem kui ELi keskmine ja inflatsioon pidurdunud.

Lahkuv pangapresident viis oma kahel rahandusministriperioodil (1989-1991 ja 1997-2000) Poola majandust märgatavalt edasi. Tema eestvedamisel loobus riik hindade reguleerimisest, toimus suur erastamislaine ja muudeti zlott konverteeritavaks.

"Ta oli üks Poola turumajanduse isasid," ütles endine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga peaökonomist Willem Buiter. "Ta ei loobunud rahva seas ebapopulaarsetest meetmetest ja viis Poola üleminekuriikide seas juhtpositsioonile."

Poola Keskpanka asus Balcerowicz juhtima 2001. aastal.

Kuigi tema poliitika on Poola majandust palju edasi aidanud, nimetas president Lech Kaczynski eelmisel aastal teda meheks, kes röövib vaestelt ja annab rikastele. Novembri avaliku uuringu põhjal usaldas Balcerowiczit vaid 29% poolakatest, 39% olid kahtleval seisukohal. Tavalised inimesed peavad teda vastutavaks kõige eest, mis toimus pärast aastat 1989. aastat. Temast on saanud justkui üleminekuaja probleemide ja raskuste sümbol.

Kui hinnad vabaks lasti, tõusis Poolas inflatsioon 300 protsendini. Keskpanga juhina on Balcerowicz suutnud hinnatõusu langetada 1,4%-ni aastas. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist tõusis töötuse määr 20,6%-ni (jaanuar 2004), kuid on praeguseks langenud 14,8%-ni, olles endiselt ELi kõrgeim. Poola majandus kasvas eelmisel aastal esialgsete hinnangute põhjal 5,3% ja selleks aastaks prognoositakse 4,6% majanduskasvu.

Tüli tõttu inflatsiooni üle Balcerowiczi ja presidendi kaksikvenna, peaminister Jaroslaw Kaczynski vahel määrati uueks keskpanga presidendiks 44-aastane pangajuht Slawomir Skrzypek. Endise ja uue keskpanga juhi arvamused lähevad täielikult lahku euroga liitumise küsimuses. Esimene soovib, et Poola liituks eurotsooniga nii pea kui võimalik, teine aga ei taha liituda enne, kui on läbi viidud euroga liitumise plusside ja miinuste põhjalik analüüs.

Kuigi Poola on täitnud enamiku liitumiseks vajalikest kriteeriumidest, ületab riigieelarve defitsiit 3% ja riigivõlg küünib lubatud määra, 60% piirile.