Eesti ettevõtetel vähe lootust välistööjõule

Juriidiliselt ja poliitiliselt korrektselt tuleks võõrtöölisteks nimetada vaid neid, kes tulevad Eestisse väljastpoolt Euroopa Liitu - Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest ja teistest kaugematest paikadest. Poolakad, lätlased, leedulased jt, aga ka bulgaarlased-rumeenlased on omad.

Eestisse tulija võib edasi liikuda mujale Euroopa Liitu

"Euroopa Liidu liikmesriikidest Eestisse tööjõudu värvata on vähe tõenäosust," rääkis CV-Online'i juht Agu Vahur, kes on otsinud ehitajaid, metallitöötlejaid ja liinioperaatoreid Lätist ning maad kuulanud Poolas. "Palgakäärid pole piisavalt suured, et Poolast tahaks inimesed Eestisse tööle tulla. Küll on aga lootust saada töötajaid Ukraina ja Vene kolkaküladest," sõnas ta.

"Liikumisvabaduse tõttu Euroopa Liidus ei saa siia kedagi vangistada," lisas Vahur. See asjaolu tõukab liikvele hangeldajaid, kes kvootide lõdvenedes hakkavad Eestisse toodud töökäsi kõrgemapalgalistesse ELi maadesse edasi vedama.

Töötlevas tööstuses praegu suurim tööjõuvajadus

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juht Siim Raie viitas samuti Eesti ohule saada madala kvalifikatsiooni ja tootlikkusega tööjõu tagaukseks Euroopasse. "Kindlasti tuleks tõsta Eesti tööturu atraktiivsust teistest ELi liikmesriikidest pärit tööjõule, et tööjõu vaba liikumise põhimõte poleks vaid ühekülgne - meie puhul suunaga välja," sõnas Raie.

"Hoidmaks tööjõu pakkumist tänasel tasemel, peaks Eesti kaasama igal aastal minimaalselt 3000 välistöötajat," kirjeldas tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ettevõtete praegust tööjõunälga. "Võõrtööjõudu pole mõtet kasutada ettevõtetes, kes saaksid tööjõumahukaid operatsioone täita samadel või parematel tingimustel välisriikides," lisas Kriis. Tööjõuvajadus on suurim töötlevas tööstuses. Lahtiseletatult tähendab see, et tööstusettevõtted tuleks Eestist ära kolida.

Ehituses ja transpordis on Eesti oma tööjõuvarud juba ammendunud, peatselt ammenduvad varud ka sotsiaalhoolekandes, majutuses, toitlustuses, põllumajanduses ning teeninduses.

Praegu makstakse vaid üksikutes majandusvaldkondades võõrtöölistele Eesti keskmisest palgast oluliselt kõrgemat palka. Need on laevaehitus, kus läheb vaja peamiselt keevitajaid, tööstuses masinaoperaatorid ja IT valdkonnas tipptehnoloogid. Keeleoskus pole enam nii võimas argument, et võõraste palka mõjutaks.

Firmad peavad mõtlema lisahüvede pakkumisele

"Olenevalt tegevusalast saavad võõrtöötajad täiesti võrdväärset palka kohalikega ning haruldasemad spetsialistid ka "haruldasemat" töötasu," sõnas CV Keskuse ärijuht Kadri Johanson. Ta tunnistas, et välismaalaste või nende perekondade Eesti ühiskonda integreerimine ja igakülgne abistamine muutub tähtsamaks.

Tööandjate keskliidu andmetel on praegu lisahüvitisi valmis pakkuma vaid pooled võõrtööjõudu palgata soovivatest ettevõtetest.

Oskustööline idast ootab 12 000-36 000kroonist kuutasu

Venemaa ja Ukraina oskustöölised unistavad tasuvast ametikohast Ameerika Ühendriikides, Kanadas või mõnes Euroopa arenenud riigis, kus makstakse tunduvalt üle Eesti keskmise.

Sergei Jurjevitš International Recruiting Company Venemaa kontorist kinnitas, et nende vahendatavad tippspetsialistid ja oskustöölised tahavad saada 1000-3000 dollarit kuus.

"Kas siis Eestis on sellised palgad?" vastas ta küsimusega küsimusele, kas venelased ja ukrainlased nõustuksid töötama Eestis. Kõige rohkem tahavad nad sõita USAsse, Kanadasse või Euroopa arenenud riikidesse, lisas vahendaja.

Venemaa ja Ukraina tööportaalides kohtab välismaa pakkumisi veel harva, ehkki palgaarvestus käib Vene rublade ja Ukraina grivnade asemel peamiselt USA dollarites. Pakkumised algavad 400 dollarist kuus, mis teeb meie rahas umbes 4800 krooni.

Aasta läbi otsitakse ukrainlasi näiteks Poola šampinjonifarmi. Igaüks võib seal rabada nii palju, kui ise tahab, sest tööd olevat palju. Palgaks reklaamitakse 400-500 dollarit kuus. Inglismaa kalatöötlemistehases saaks sama ajaga 3000 dollarit. Tänavalt kedagi 2000-3000 dollarilisele ehitustööle Kanadas aga ei võeta - olgu ette näidata kutsetunnistus.

KommentaarTõime 14 Ukraina oskustöölist siia juba pool aastat tagasi, nüüd taotleme neile kaheaastast tööluba. Tööliste seas on spetsiifilisi puutöömehi ja betoneerijaid, oleme nendega väga rahul. Et ehituses on tööjõust väga suur põud, on ka siinne supp lahjemaks läinud. Seetõttu maksame võõrtööjõule isegi kõrgemat palka kui oma meestele.

Taivo Täht, ehitusfirma Rand ja Tuulberg juht

Esimest luba ajasime aasta aega. Nagu te ka ise aru saate, ega oskustega mehed ei oota Eesti luba, käed rüpes. Nende kodukülas erialast tööd pole ja on suur oht, et nad lähevad mujale. Meie ehitajatel oli ka täiesti reaalsne võimalus, et osa neist oleks läinud Tšehhi või Poola. Poolast väga suurt tungi siia aga pole.

Raivo Hein, CV Keskuse juht

Välistööjõudu otsides tekib lootusetuse tunne. Meie ja lääne palgatase on nii erinev, et kui on valida, kas minna Inglismaale, Norrasse, Prantsusmaale või Eestisse, siis elukeskkonna ja sotsiaalsete garantiide poolest pole Eesti konkurentsivõimeline. Ettevõtjana pigistan pigem hambad kokku ja maksan kohalikele programmeerijatele veidi rohkem, kui hakkan võõrtööjõu sissetoomisel riigiga maadlema. Kui sellest aga enam ei piisa, viin kontori Leetu või Indiasse.

Odavaid ehitajaid pole ka Venemaal ja Ukrainas

Näited Venemaa ja Ukraina töökuulutustest, kuupalgad on ümber arvestad Eesti kroonidesse- Peterburi õmblejale 4300-7300, metallitööstuse insenerile 6800, metallitreialile 7300, gaasikeevitajale 9700 kr- Moskva ehitusinsenerile 13 000-19 000 kr- Kiievi üldehitustöölisele 4800, elektrikule 6000, viimistlejale 7200, ehitusinsenerile 7300-9700, betoneerijale 12 100 kr- Tuula ventilatsiooni- ja elektriinsenerile 12 100 kr- Dnepropetrovski torumehele ja üldehitustöölisele 4800, elektrikule 3100, insenerile 3600 kr- Odessa ehitusspetsialistidele 7300 krAllikas: tööjõuportaalid, Eesti Tööandjate Keskliit, kodakondsus- ja migratsiooniamet

Autor: 1706-aripaev