Bush panustab rohelisele energiale

Eesti aja järgi eile kell neli hommikul USA Kongressis peetud kõnes arendas Bush edasi juba varasematel aastatel tõstatatud teemat, et USA peab vähendama sõltuvust naftasaaduste impordist. Eriti tugevalt rõhus president sedakorda biokütustele ja kokkuhoiule. Seda aga siiski mitte niivõrd kliimamuutuste tõkestamise kaalutlustel, kui julgeolekule rõhudes.

"Meie riik on liiga kaua sõltunud välismaisest naftast," ütles Bush, lisades, et see jätab riigi vaenulike režiimide ja terroristide poolt liiga haavatavaks.

Bushi värskeim energiakava näeb ette vähendada kümne aastaga USAs bensiini tarbimist 20%, asendades lõviosa sellest biokütuste, eelkõige maisist toodetud etanooliga. Kui praeguste nõudmiste järgi kasvaks biokütuste tarbimine aastaks 2012 USAs 7,5 miljardile gallonile, siis presidendi kõnes seatud eesmärk on jõuda kümne aastaga 35 miljardile gallonile. Sellega peaks bensiini tarbimine vähenema ligi 15%.

Teine osa Bushi plaanist puudutab sõidukitele karmimate kütusekulu standardite kehtestamist, mis vähendaks bensiinitarbimist veel 5% võrra. Praegu jäävad USA standardid isegi Hiina omadele alla, kirjutas Financial Times.

Bushi energiajulgeoleku tõstmise plaanil oli veel ka kolmas komponent - aastaks 2027 riigi strateegilise naftavaru kahekordistamine 1,5 miljardile barrelile. See koht presidendi kõnes tõi eile New Yorgis naftabarreli hinna järsima hüppe 2005. a septembrist. Nafta hind tõusid 4,7 protsenti ehk 55 dollarile barrelist.

Bushi biokütuseplaan on meeltmööda eelkõige USA talunikele. Kahtlejad juhtisid aga tähelepanu, et esiteks ei tooda USA praegu veel nii palju maisi, kui presidendi plaani elluviimiseks vaja läheks, teiseks õõnestavad nafta ja maisi kõikuvad hinnad etanooli tootmise tasuvust. Juba on kasvanud nõudlus viinud maisi hinna kümne aasta kõrgeimale tasemele - hinnatõus septembrist ligi 60% -, samas kui biokütuste tootmise kiire kasv surub alla nafta hinda.

Läinud aastal töötas USAs 110 etanoolitehast koguvõimsusega 5,39 miljardit gallonit. Koos juba alustatud uute tehaste ehitusega peaksid võimsused lähiaastail kasvama 11,4 miljardile gallonile.

Alternatiivenergial ja kokkuhoiul on USA ühiskonnas paregu palju tugevam toetus kui 1970.-80. aastatel, mil toonased presidendid püüdsid avalikkust veenda valdavalt majanduslike argumentidega.

Juurde on tulnud julgeolekuaspekt ja mure kliima soojenemise pärast - USA endise asepresidendi Al Gore'i filmist kliima soojenemise laastavatest mõjudest on USAs saanud kassatükk.

Alternatiivenergiat tähtsustavad ka USA demokraadid, mis annab Bushile võimaliku koostöövaldkonna opositsiooni kontrolli all oleva Kongressiga. Ka nõuab valitsuselt ja Kongressilt aktiivsemat sekkumist kasvuhoonegaaside piiramiseks USA tööstus, kes näeb siin nii uut turgu uuele tehnoloogiale kui ka vajadust kehtestada üle riigi ühtsed reeglid.