Terviklik tootepoliitika tagab romude utiliseerimise

Laienev ja globaliseeruv tootmine sunnib järjest rohkem pöörama tähelepanu tööstusest lähtuvale keskkonnamõjule.

Kui siiani on teadvustatud eelkõige otseselt tootmistegevusega kaasnevat keskkonna saastamist, siis mitte vähem oluline on keskenduda ka tootmise tulemusena laia maailma paisatud asjade keskkonnamõjule. Teatavasti pole miski siin maailmas igavene, eriti mis puutub inimese enda loodud asjadesse.

Keskkonnamõju hindamise aspektist on oluline teada, mis saab neist asjadest pärast seda, kui neid enam tarvis pole. Veel olulisem on, et võimalikult suur osa nendest asjadest saaks uuesti kasutusele võetud, muutes need tööstustele sekundaarseks tooraineks.

Nii peab elektroonikatööstus arvestama tagatisraha süsteemi täitmisega, pakendijäätmete valdkonnas on jõudu kogumas tootjavastutuse juurutamine, joogitaara taaskasutamisse suunamist peaks hoogustama pandipakendi süsteem jne.

Tervikliku tootepoliitika juurutamise hoogustamiseks on mitmesuguseid hoobasid, üheks nendest kindlasti majanduslikud meetmed.

Viimased peaksid ettevõtteid kas siis ahvatlema või äärmusliku vahendina ka sundima oma tegevust keskkonnaga arvestavamaks kohendama.

Ühest küljest kuulub nende meetmete alla keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine, mille käigus pööratakse tähelepanu keskkonnasäästliku tootmise sisseseadmisele. Teisalt võivad mõjutusmeetmeteks olla ka maksud ja tasud, tagatisraha süsteemid, toetused või hangete senisest rangemad keskkonnanõuded.

Uute seadmete müüjad peavad andma garantii kas kinnise pangakonto, kindlustuse või osaluse kaudu kollektiivses skeemis ehk tootjavastusorganisatsioonis, nende turule toodud seadmetest tekkinud jäätmete käitlemiseks, kui need jäätmeteks muutuvad.

Kodumajapidamises tekkinud jäätmetele tuleb müüjatel tagada üldjuhul vastuvõtt tükk-tüki vastu. See tähendab, et seadet, näiteks pesumasinat ostes, on ostjal õigus samale müüjale tagasi anda tema valduses olnud vana sarnast funktsiooni täitev seade.

Kui piisavas kauguses - Eestis on selleks seatud 10 km müügikohast, ei ole tootjad ja müüjad korraldanud üldist elektri- ja elektroonikaromude kogumiskohta, siis peavad tootjad vastu võtma kõik sarnast funktsiooni täitva seadme jäätmed, mida nad ise müüvad.

Selline korraldus ei ole pikemas vaates loomulikult müüjate huvides, seega peaksid tootjad ühiselt korraldama piisava kogumisvõrgustiku, mis tagaks maksimaalselt 10 km nõude müügikohtadest, sest see vabastab üldisemast vastuvõtukohustusest kauplused.

Jäätmekäitluse põhimõtete kohaselt oleksid kõige sobivamad sellised kogumiskohad kohalike omavalitsuse rajatud jäätmejaamad.

Harri Moora, SEI programmijuht

Tänapäeva tarbimisfilosoofia ja tootmistrendid ei toeta jätkusuutlikku arengut. Praegu on jäme ots riigi käes, et töötada välja võimalused, kuidas keskkonnahoidlik tootearendus tagaks ettevõtte eduka majandamise.

Sestap on vajalik välja töötada keskkonnaalane tootepoliitika, mis võtab arvesse toodete keskkonnamõju ja vajadust seda ohjata kogu toote olelusringi jooksul. Euroliit koostab tööstuste jaoks juhtnöörid näiteks keskkonnahoidlikuks tootearenduseks jmt.

Andrus Kasema, ASi Kuusakoski käitlusteenuste osakonna juhataja

Maaletooja võib sõlmida jäätmekäitlejaga elektroonikaseadmete utiliseerimislepingu ja tagada sellega klientidele tagastatavate seadmete tasuta äraveo ja utiliseerimise. See osutub firma konkurentsieeliseks uue seadme müümisel.

Näiteks müües kauplusele külmikut ja tagades vana külmiku tasuta utiliseerimise, loob müüja kliendile väärtust, mis on võrreldav 5% hinnaalandusega külmiku hinnast - kusjuures tema tegelikud kulud on väiksemad.