Tehas teeb romuelektroonika tooraineks

Firma WeeRec kasutusest kõrvaldatud elektroonikaseadmete tehas on Euroopas viies omataoline, mis praeguseks on utiliseerinud üle 40 tonni vanu elektroonikaseadmeid. Kuigi vanade televiisorite, kuvarite, arvutite jmt lammutamine käib käsitsi, võimaldab kineskoopide laserlõikepink tunnis tükeldada kuni 80 kuvarit. Tehase muudab unikaalseks ka seade, mis tuvastab üle kümne plastmaterjali, näidates ekraanil ära nende koostise ja ohtlike ainete sisalduse.

Et tehase võimsusest maksimaalset tootlikkust kätte saada, hakkab WeeReci juhatuse liikme Urmas Maiveli sõnul peagi ka piiri tagant elektroonikaromusid sisse vedama.

"Praegu oleme pidanud läbirääkimisi Soome, Leedu ja Jaapani ettevõtetega, huvi on tundnud Prantsuse tootjavastutuse organisatsiooni teenindav ettevõte," kinnitab Maivel.

Maiveli hinnangul on kõige ohtlikumad kuvarites ja kineskoopides sisalduvad haruldased muldmetallid, mõnedes seadmetes võib esineda ka kaadmiumi. Sääraste ainete eraldamiseks on tehases spetsiaalne tolmuimeja, mis on ühendatud kambriga, kus toimub laserlõikamine.

"Kasutusel on parim võimalik tehnika, sh kuus miljonit krooni maksev kuvarite laserlõikeseade ja korraliku džiibi hinnaga plastikutester," iseloomustab Maivel. "Kuna vanades seadmetes on kasutatud selliseid materjale, mis tänapäeval on keelatud - näiteks arvutikestades leegisummutina broomi - on oluline, et suudaksime need ained lammutamise käigus eraldada."

Romutehast peab ülal ühest küljest vastuvõetava kraami eest kasseeritav tasu, teisalt ümbertöötlemise järel saadava toodangu müügitulu. Hiina firmadele läheb põhiliselt klaas, sest Euroopas on peaaegu kõik kuvareid tootvad tehased suletud.

"Meie toodang on puhastatud klaasitükid, plastikgraanulid ja vanametall, mille müüme tehastele Euroopas ja Hiinas," selgitab Urmas Maivel, lisades, et ettevõte loodab kasumisse jõuda 2008. aastal.

Keskkonnaministeeriumi (KKM) jäätmeosakonna peaspetsialist Tarmo Lindemann on seda meelt, et säärase tehase püstipanek on "üllas ja aus tegu". Eriti, kui valmib teine järk, kus käideldakse ka vanu külmkappe ja boilereid, mis praegu veetakse Soome, märgib Lindemann.

KKMi info- ja tehnokeskuse ohtlike jäätmete büroo juhataja Jüri Trumm ütleb, et WeeReci tehas hakkab kindlasti ka tehnokeskuse kolmelt ohtlike jäätmete kogumiskeskuselt toorainet saama ja vastupidi. Näiteks printerite vanad tahmakassetid suunab Kiiu romutehas Vaivara ohtlike jäätmete hoidlasse.

"Loodetavasti tekib riigi ja eraettevõtluse koostöös mõjukas tandem, mis muudab vanade seadmete kogumise ka süsteemis osalevatele ettevõtetele järjest soodsamaks," kinnitab Trumm.

Taaskasutusorganisatsiooni MTÜ Eesti Elektroonikaromu juhatuse esimehe Aivo Kanguse hinnangul on vähemalt pool Kiiu romutehases praeguseks käideldud vanade seadmete mahust pärit Elektroonikaromult.

Kanguse sõnul kogub Eesti Elektroonikaromu vanu elektrilisi aparaate kohalike jäätmejaamade kaudu, samuti korraldatakse kogumisringe, osa romudest jõuab ümbertöötlemisse ka läinud aastal tööle hakanud Kolataksoga.

Kõige väiksemaks peab Kangus elektroonikaseadmete müüjatelt hangitavate vanade seadmete kogust.

"See lahendus ei tööta, sest poel on äärmiselt ebamugav luua oma hoonesse mingi vanade riistade kogumispunkt," selgitab ta. "Meie tingimustes toimib ikkagi jäätmejaamade süsteem."

Viljandi Viva Elektroonika kaupluse juhataja Urve Kurson tõdeb, et poodi toodavad vanad elektriseadmed kujutavad endast personalile parasjagu peavalu, sest sageli on näiteks tagastatud külmkapp jäetud puhastamata ja see paneb kogu laoruumi haisema.

"Kui klient ostab meilt kauba, siis oleme kohustatud temalt vana sarnase seadme vastu võtma ja seda me ka teeme," räägib Kurson. "Aga ta peab selle asja ikkagi meile kohale tooma, kauplus kuhugi järele sõitma ei hakka."

Kursoni sõnul kasutatakse vanadest elektroonikaseadmetest poes vabanemise võimalust suhteliselt agaralt, põhiliselt tuuakse poodi televiisoreid, tolmuimejaid ja külmkappe.

"Tegelikult peaks tagastatav asi olema puhastatud ja komplektne, aga tihtipeale nad seda ei ole ja kujutage nüüd ette, kui selline toidujäätmetega külmik meil siin seisab. See paneb ju terve lao haisema," kirjeldab Urve Kurson tööpraktikas ettetulnud olukordi.

ESS-Ringlusega liitunud Viva elektroonikapoodide keti operaatorfirma AS Leventa veab oma üle Eesti asuvatest poodidest vanad seadmed ise regulaarselt Tallinna kogumispunkti.

Urmas Maivel, ASi WeeRec juhatuse liigePraegu planeerime ühe vahetusega täisvõimsuse saavutamist 2007. aasta suveks.

Kui palju tekib taaskasutusse minevat tooret, sõltub sellest, millised elektroonikaseadmed tehasesse tulevad.

Praegu on veel raske ennustada täpset vahekorda eksporditud ja kohaliku toorme vahel. Näiteks on nn vene telekad puidust korpusega, aga kuvarid ja välismaa telekad plastist korpustega. Kõik romud ei ole komplektsed - sageli on teleritelt ära võetud vaske sisaldav elektronkiire kallutusmähis.

Peeter Eek, keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhatajaSeni on meil elektroonikajäätmeid valehäbita minema visatud. Nüüd aga saab sellest korralik majandustegevus. Teisalt on keskkonnanõudeid eirav käitlemine keskkonda saastav tegevus, kuna kineskoopides ja arvutimonitorides sisalduvad ohtlikud ained, nt muldmetallid ja plii.

Mida kõrgema tehnilise tasemega on käitlemine, seda lihtsam on kahjulike ainete eraldamine ja materjalide taaskasutus.