Kes on parim?

Kes on parim koolitaja või kes on hea koolitaja? Teda valida ning sellele küsimusele vastust leida näib sama raske ja valikuterohke kui seda küsida.

Selge on, et hea koolitaja nimetamine on väga subjektiivne ning tingitud palju arvukamatest asjaoludest, kui seda on spordivõistlusel parima sportlase leidmine.

Spordis selgitatakse parimad välja kindlamate reeglite järgi - parim on mingil hetkel tugevaim, osavaim, kavalaim või kiireim.

Äripäeva hinnangul näitab parima koolitaja online-küsitlus (ülevaade käesoleva väljaande 6.-7. leheküljel), et praegu on Eesti parim koolitaja see, kes suudab ennast agressiivselt müüa (meeldigu müügiartikkel kellelegi või mitte - ka siin lähevad arvamused kindlasti lahku) ning kel on tugev isiklik karisma.

Kui järele mõelda, pole selles midagi uut ega üllatavat, sest mis tahes eluvaldkonnas jääb ellu või tõuseb teiste seast esile just aktiivne, võib öelda isegi agressiivne tegutseja, tuline võitleja. Seda kõike muidugi positiivses mõttes ning teisi arvestavalt.

Samuti ei tohiks olla kellelegi üllatuseks see, et hea tegija suudab hoida end avalikkuse tähelepanu keskmes - just nii parajalt, et püsida avalikkuse mälus võimalikult kaua.

Kui hea koolitaja müüb ennast agressiivselt ehk määrib end pähe, tekib kindlasti küsimus: kas pole jagatavad teadmised sel juhul devalveerunud? Jälle koorub küsimus: aga millega seda võrrelda?

Õige vastus on: ei ole devalveerunud, sel juhul kui pakutav adressaadile teatud hetkel sobib ja kohandub tema meeleoluga.

Küsimus, kes on parim koolitaja, laieneb isetahtsi veelgi edasi - kuidas üldse mõõta head koolitust - oli hea äraolemine, oli lõbus, oli kasulik, oli silmiavav. Need märksõnad tekitavad omakorda uusi küsimusi.

Kuna parima või hea valikuga tekib ridamisi ning eelmisi põrmustavaid küsimusi, saab endale parima ja hea valida igaüks ise - just endale antud hetkel vastuvõetava.

Autor: ÄP