Uus Sakala loodab sel nädalal
muinsuskaitseametile esitada kavandatava kultuurikeskuse uue ehitusprojekti,
milles on arvesse võetud kõik ekspertide poolsed soovitused.
Detsembris kultuuriminister Raivo Palmaru eestvõttel sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidid Uus Sakala arhitektid uue lahenduse välja töötama hiljemalt 15. aprilliks. “Raivo Puusepp on viimased kaks kuud väga kõvasti tööd teinud ja uuenenud ehitusprojekt peaks veel selle nädala jooksul valmis saama,” oli Kompus optimistlik. Ta lisas, et kuigi kõik kooskõlastused praeguse hoone lammutamiseks jätkuvalt kehtivad on arendaja soovinud leida lahendust, mis säilitaks väärtuslikuma ka praegusest hoonest. “Tundub, et oleme selle lahenduse leidnud ning oleme valmis projekti lähiajal avalikustama,” lisas Kompus.
Jaanuari lõpus sõlmisid muinsuskaitseamet, Tallinna kultuuriväärtuste amet ja Uus Sakala kokkuleppe, milles fikseeriti kirjalikult fuajee ja vestibüüli kompleksi interjööride säilitamise ja/või taastamise vajadus. “Viimaste kuude emotsioonide, solvangute ja poliitkampaania virrvarri taustal on muinsuskaitse soove fikseeriv kirjalik leping meile ja arhitektidele väga selge orientiir,” kommenteeris Uus Sakala juhataja Ilmar Kompus ning avaldas lootust, et uue kultuurikeskuse rajamisel võidakse lähiajal patiseisust välja tulla.
Senise kava kohaselt on uude Sakala keskusesse plaanis ehitada ligikaudu 17 000 ruutmeetrit kultuurifunktsioonidega pindasid. Kavas on rajada kultuuri-, konverentsi- ja vaba aja keskus koos 1800-kohalise multifunktsionaalse saali, kobarkino, väärtfilmikeskuse, kunstigalerii, džässiklubi, tantsustuudio, kohvikute ja palju muuga.
Algselt kompartei kongresside toimumispaigaks mõeldud nn Karla katedraal on viimastel aastatel seisnud praktiliselt kasutult, kuna näiliselt korras pealispinna all on tegelikult peidus amortiseerunud ning ebafunktsionaalne hoone. 2005. aasta jooksul toimus Sakala keskuses vaid 12 üritust, neist üksnes kuuel korral kasutati ka suurt saali. Alates 2006. aasta algusest on keskus halva tehnilise seisukorra tõttu suletud.
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.