Riigiprokuratuuris on plaanis luua kaks
ametikohta uurija ülesandeid täitvatele prokuröri abidele. Uurimisfunktsiooni
loomise eesmärk on uurida prokuratuuri poolt iseseisvalt kuritegusid, mida
uurimisasutused parimal võimalikul viisil ise teha ei saa.
Riigi peaprokurör Norman Aasa sõnul ei kavatseta üheltki uurimisasutustelt uurimisfunktsiooni üle võtta, vaid eesmärk on tagada võimalikult erapooletu uurimine erandjuhtudeks, kus uurimisasutustes võib tekkida reaalne või ka üksnes näilik huvide konflikt, teatas riigiprokuratuur.
Eelkõige on see mõeldud juhtumiteks, kui tekivad kahtlused uurimisasutuste endi poolt toimepandud seaduserikkumistest, näiteks ebaseaduslikust jälitustegevusest, tõendi kõrvaldamisest või selle kunstlik loomisest, kohtueelse menetluse andmete lekitamisest jms. Sellises olukorras ei ole õige tõstatatud kahtluste uurimist üle anda ka teisele, konkureerivale uurimisasutusele.
Lisaks on kavas uurimisõigusega prokuröre kaasata rahvusvahelise koostööga seotud kriminaalasjades, sh rahvusvahelistes uurimisgruppides.
Konkreetsed kriminaalasjad, mida Riigiprokuratuur ise menetlema hakkab, otsustab riigi peaprokurör, kuid selliseid asju ei saa olema palju.
Riigiprokuratuurile uurimisfunktsiooni andmine seadusemuudatusi ei nõua, kuna Kriminaalmenetluse seadustikuga on prokuratuuril uurimisõigused juba olemas.
Riigiprokuratuuri uurijate ülesandeid täitvad prokuröri abid peaksid eelduslikult tööle asuma 2007. aasta jooksul.
Seotud lood
Sügisest muutub riigiprokuratuuri
struktuur, eesmärgiks on tõhustada võitlust organiseeritud ja riigi julgeolekule
ohtliku kuritegevusega.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.