Esialgsel hinnangul oli Eesti majanduskasv eelmise
aasta neljandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 11,2%, teatas
Statistikaamet.
Kõige enam mõjutasid majanduskasvu töötleva tööstuse ning hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalade kasvud. Suurt mõju avaldasid ka veonduse, laonduse ja side ning finantsvahenduse tegevusalade kasvud.
Hinnang on antud majanduse kohta tervikuna. Arvutuste aluseks on administratiivsete andmebaaside ja kuuliste statistiliste vaatluste andmed. Kompleksse metoodika järgi arvutatud esialgse sisemajanduse koguprodukti (SKP) 2006. aasta IV kvartali kohta avaldab Statistikaamet pressiteatena 12. märtsil.
Alates 2007. aastast avaldab Statistikaamet kvartalite majanduskasvu kiirhinnangu 45. päeval pärast aruandeperioodi lõppu, s.o 20 päeva varem kui eelnevatel aastatel. Majanduskasvu kiirhinnangu arvestusmetoodika ei ole põhimõtteliselt muutunud, kuid kuna selle avaldamise ajaks ei ole kättesaadavad kõik vajaminevad andmeallikad, on puuduolevate andmete leidmiseks kasutatud ekstrapoleerimist ehk tuletamist eelnevate perioodide andmete põhjal. Seetõttu võib erinevus kiirhinnangu ja kompleksse metoodika järgi arvutatud esialgse SKP kasvu vahel olla senisest suurem (varem on toimunud korrigeerimine kuni 0,6 protsendipunkti ulatuses).
Seotud lood
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna
nõunik Andres Saarniit leiab, et kuigi majanduskasv veidi aeglustus, on
sisenõudlus endiselt tugev.
Eesti investorid on oodatud mitme põneva riigi kinnisvaraturule – ka Dubaisse. Kiirelt kasvav linn ja lisandunud elanikkond annavad arendajatele põhjust rõõmustamiseks.