Cardo Remmel - Õllekuninga tagasitee ärisse

Kohtumist Cardo Remmeliga ei olegi nii lihtne kokku leppida, sest mees kihutab juba oma hõbehalli kaheukselise Mercedesega mööda Eestit ringi marsruudil Tallinn-Pärnu-Jõgeva-Põltsamaa-Tartu, et ASi Pere valdustega tutvuda. Pärnu hotelli hubasesse baari, kus me lõpuks kokku saame, saabub rahvaliitlane Remmel aga otse Rannahotellist, kus Keskerakond, Rahvaliit ja Reformierakond pärast linnavalitsuse eelmisel päeval toimunud lõhkiminekut uut koalitsiooni kokku panid.

Mees tunnistab tagasihoidlikult, et ega ta olegi enda isiku meedias eksponeerimisest eriti huvitatud, aga uue ettevõtmise edu nimel võib ju seda teha küll. Küsimusele, miks ta paljude teiste seast just Rein Kilgi pakkumise vastu võttis, vastab Remmel, et AS Pere tundus kõige huvitavam ja segasem. "Reinu aktiivse tegutsemise juures on sündinud terve hulk mitmesuguseid ettevõtteid. Nüüd on vaja nendest teha kuidagi üks, mis oleks turul arvestatav. See tundub hästi põnev ja tulemus on ettearvamatu," räägib Remmel. Kauaaegse sõbra Rein Kilgi sõnul sai ta enda paati Eesti ühe parema tööstusjuhi, kellel on vajalikud oskused, et ettevõte rahvusvahelises turul läbilöögivõimeliseks teha.

"Tähelepanuväärne on tipptulemuse saavutamine ilma kellegagi konflikti minemata. Ja tundub, et tänapäeval tuleb ka ausust pidada iseloomujooneks, mida tuleks eraldi rõhutada," loetleb ta põhjuseid, miks ta just Remmelit oma paati tahtis.

"See linnavalitsusse minek tuli küll väljaspool igasuguseid plaane. Ütlesin kohe, et ühe aasta olen, siis annan koha järgmisele mehele," jutustab Remmel. Enda hinnangul ei ole temast sellist administratiivtöötajat nagu seal vaja oleks, aga Pärnu linnavalitsuses meenutatakse siiani hea sõnaga seda suppi, mida ta seal aasta aega keetis.

Poliitikasse ja Rahvaliitu sattus Remmel enda meelest nii, nagu see ikka juhtub - kohtud õigel ajal ja situatsioonis õigete inimestega. Linnavolikogus olles peab ta Rahvaliidu ridades Riigikokku kandideerimist asjade loomulikuks arenguks. Suurt kampaaniat ja häältepüüdmist Remmel ei kavanda, kuid arvestab juba ette teadmisega, et Riigikogu liikmena jääks tal AS Pere asjade ajamiseks vähem aega. Nagu ka oma pere jaoks, kellele praegu on reserveeritud kõik nädalavahetused.

Remmel tunnistab, et teda on ära tüüdanud võrdusmärk tema ja õllevabriku vahel.

Saku aegadel juhtus inimestega kokku puutudes alatihti, et küsiti, kuidas siis õlletehasel läheb. "Uskumatu, kuidas see võis ära tüüdata! Ma ei tahtnud enam õllest rääkida! Kui mina mõne oma sõbraga kokku saan, siis ma ju ei küsi näiteks Milderi (Meelis Milder, Baltika peadirektor - toim.) käest, et kuidas pintsakutel läheb," naerab Remmel. Pärast Sakust lahkumist tekkis küll lootus vanast mainest vabaneda, kuid saadud tempel on ilmselt tugevam kui seep, mis selle maha pesema peaks.

"Ma oleksin väga rahul, kui Pere kaubamärk sama kõvasti kinni jääks!"

Saku Õlletehase turundusjuhi Karin Sepa sõnul võib Remmelit julgelt pidada Eesti õlletarbimise trendide loojaks ja maaletoojaks.

"Brändide loomisel ammutas ta ideid sageli just reisides ja ma ei mäleta pea ühtki reisi, kust poleks kaasa toodud mõnd uudset ideed," meenutab Sepp vanu aegu.

Näiteks Soomes käies sattus Remmel kord ühe baarmeniga juttu ajama. Tollal jooksis seal teles populaarne kultussari Dünastia. Baarmen kurtis, et õhtuti löövad naised pärast tööd meestelt baari üle, et tulla koos oma lemmikseriaali vaatama ja õlut jooma.

"Ma siis mõtlesin Eesti naiste peale. Kui nende käest küsida, kas nad õlut joovad, siis vastus oli ikka üks - no nii madalale ma nüüd küll ei lasku, et hakkaks õlut jooma!" meenutab Remmel. Eks sellel olid ka omad põhjused - õlle imidž oli madal ning samuti tunti seda jooki rohkem karmi pohmellirohuna. Õlletöösturile see muidugi rahu ei andnud ja nii sündiski tema peas uue brändi idee - Saku on Ice.

"Et üht toodet tõeliselt aktsepteeritaks ja hinnataks, on vaja naiste heakskiitu. Ehk küsimus oli naiste "vastupanu" murdmises, et õlle maine Eestis tõuseks ja saavutaks väärilise koha," selgitab Sepp uue brändi loomise tagamaid. Ja nii see Eesti naine õlut jooma hakkaski. Joob tänaseni ja kaugeltki mitte ainult kunagist leebet hittjooki.

Remmeli käsi on mängus veel nii mõnegi teise brändi välja mõtlemisel. Saku Rocki sõbrad ei oskaks ilmselt oma jubedamaski õudusunenäos ette kujutada, et nende lemmikjoogist oleks äärepealt saanud diskoliku popkultuuri identiteeti kandev jook.

"Ma sain selleks inspiratsiooni MTVst. Minu algse idee keerasid turundus- ja reklaamiinimesed õnneks pea peale ning nii sündis hoopis karmim kraam - Saku Rock," on Remmel oma lapsukese käekäigu üle õnnelik. Mõlemad on siiani väga edukad ning kasvavad brändid.

Remmeli õlletehaseaegne konkurent Tarmo Noop A. Le Coqist ütleb Remmeli edu saladuseks olevat suhtevõrgustiku. "Ta on väga hea kommunikeerija ja tema sõnal on kaalu," räägib Noop ja imestab, et Remmel poliitikast taas ärisse suundus. "Ma mõtlesin, et ta teeb äris pausi, vähemalt nii ta seda ise on lubatud. Selles mõttes oli üllatav, et ta Kilgi juurde ärisse tagasi läks. Aga ju siis hakkas inimesel igav," mõistab Noop Remmeli hinge.

Cardo on elurõõmus inimene,kes oskab elule sära anda ja ka elult endale vajalikke laenguid võtta.

Sõpradega koos viibides on ta väga avatud ja tore inimene. Seltskonnalõvi pole ehk päris õige sõna, aga kahtlemata on ta selline inimene, kes märkamatuks ei jää.

Kui Cardo meheikka jõudis ja 50 sai, tõestas ta, et pole mitte ainult hea tippjuht, vaid kui tahab, siis ka õhtujuht - ta võttis õhtujuhilt nii sujuvalt rolli üle, et see ei saanud arugi ja kõigil oli väga lõbus!

Tihti võib näha enda ümber juhte, kelle on justkui mitu mina: üks tööl, üks kodus, üks vabadel hetkedel. Cardo on minu arvates see õnnelik isiksus, kellel ei ole vajadust oma mina mitmeks jagada.

Nõudliku juhina tuntud Cardo on inimesena hea huumorimeelega südamlik inimene.

Sageli veidi äärmuslik, sest keskpärasust ta ei armasta. Visionäär. Sõltumatu. Pigem autoritaarne juhitüüp. Oskas ja tahtis oma meeskonna arendamisega tegeleda. Mind õpetas näiteks slaalomit sõitma.

Cardo heaks omaduseks oli oskus rääkida inimestega "sama keelt". Eravestlustes äärmiselt lihtne ja inimlik, mida veidi karmi pealispinna järgi oodata vast ei oskakski.

Ma ütleksin, et ta on harukordne inimene.

Ta hoiab väga oma peret ja on väga tasakaalukas. Ei tee kiireid otsuseid enne, kui tal asi selge ei ole.

Teatud mõttes on ta mõningatel isiklikel positsioonidel küllaltki järeleandlik. Ta on nõus laskma endale mõnikord isiklikes asjades ebaõiglaselt liiga teha ja on äärmiselt kannatlik.

MTa on lihtsalt väga sümpaatne inimene ja hea sõber, lojaalne ja usaldusväärne. Me ei saa kahjuks kuigi tihti kokku, ent kui saame, siis räägime kõikvõimalikest maailma asjadest. Ta on kõva purjetaja ja on mind mõnikord Pärnu lahele viinud. Viimasel ajal on ta küll rohkem golfile pühendunud ja mul ongi õnnestunud veeta temaga kõige rohkem aega golfiväljakutel.

Golfi sattus ta mängima Saku omanikfirma amatöörgolfimängijatest omanike kaudu, kes üritasid seda spordiala ka oma tütarettevõtete juhtide hulgas propageerida. Plaan töötas - nad ei saanud endale mitte ainult head juhti, vaid ka hea golfimängija.

Ta oli juba koolis väga aktiivne noor, tegi Koidula koolis raadiosaateid, mis oli 70ndatel väga suur asi.

Ta oli selline Tootsi-tüüpi poiss, aga need vembud olid kõik korralikud vembud, pahatahtlikkust temas ei ole. Me ikka vahel istume tema juures maha ja ajame õlle kõrvale juttu.

Temaga on alati huvitav olla ja saab praktiliselt iga teemal rääkida. Ta on mees, kellel on stiili.