Tallinna Linnavolikogu esimees Toomas
Vitsut otsustas panna volikogu eeloleva istungi päevakorda opositsiooniparteide
umbusaldusavalduse volikogu aseesimehe Elmar Sepa suhtes.
Nädal tagasi umbusaldusavalduse üle andnud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimehe Toomas Tõniste hinnangul võib jääda mulje, et tõuke edasi liikumiseks andis EPL tänane artikkel „Oma kutsumuse ohver: Elmar Sepa elutöö on korteriskandaalid”, teatas linnavalitsus.
Tõniste loodab, et artiklis korteriskandaalide veteraniks nimetatud Sepp, kes väidetavalt on otsustanud peitu pugeda ja endast võimalikult vähe märku anda, ilmub siiski 22. veebruaril linnavolikogusse kohale.
„Kuigi umbusaldushääletusest ei vabasta Seppa arstitõend ega lähetus maailma otsa, on demokraatlikus riigis kombeks anda inimesele enne tema kohta otsuse langetamist võimalus oma teo motiive selgitada või kahtlusi tõrjuda,” ütles Tõniste. „Küll aga näitas Sepa mitteilmumine teda ära kuulata soovinud Kesklinna halduskogusse, et Sepal pole midagi lisaks juba ajakirjanduses avaldatule selgitada, rääkimata ilmnenud asjaolude kummutamisest.”
Tõniste ei nõustu Keskerakonna peasekretäri Kadri Mustaga, kes EPL artiklis väidab, et “Sepp on korteriskandaalide osas kohtus õigeks mõistetud ja nüüd üritatakse talle seda taaka taas pähe määrida.”
Tõniste meenutab, et Isamaa ja Res Publica Liit ning teised Tallinna opositsiooniparteid esitasid umbusaldusavalduse Elmar Sepa suhtes seoses tema ebausaldusväärse käitumisega hiljutise, 23. veebruaril 2006 vastu võetud otsuse menetlemisel.
„Praegu käib jutt konkreetsest seitsmest korterist, mis kanditi linna omandist välja vaid aasta tagasi, mitte eelmisel sajandil,” sõnas Tõniste. „Seega on kunagine kohtuotsus Elmar Sepa praeguste tegude viigilehena kärbunud.”
Seotud lood
On 2006. aasta 23. veebruar. Inimesed
lahkuvad varem töölt ja sõidavad linnast välja pikka nädalavahetust veetma, sest
reede on vabariigi aastapäev.
Vanalinna korteritehingute tõttu kesklinna
halduskogu ette kutsutud Tallinna volikogu aseesimees Elmar Sepp ei vaevunud
kohale minema. Ta pole enda minematajätmist ka selgitanud.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.