Odava tööjõu ebaselge tulevik

Ent nüüd ollakse rahul ka sellega, kui saab küsitust veidi allapoole. Lihtsustatult: ametiühing soovis iga tuhande palgakrooni kohta kasvu 440 krooni, nüüd on lootust saada 207,50, kirjutas Põhjarannik.

Küllap lähtus ametiühing suurt järeleandmist tehes vanasõnast "parem pool muna kui tühi koor". Ilmselt õnnestus tekstiiligigandi juhtkonnal selgeks teha, et kui ametiühingu palganõudmine täita, siis ei tegutse Kreenholm peagi enam üldse, vähemasti mitte Narvas. Tootmine kolitakse kusagile ida poole, kus sama töö teevad ära inimesed, kes on rahul ka tunduvalt väiksema palganumbriga.

Samal ajal kui Narva suurima töötajate arvuga ettevõttes käib tuline palgavaidlus teemal, kas maksta inimestele 5000 või 6000 krooni palka, joonistavad mõned riigikogusse kandideerijad oma reklaamides uljaid diagramme, kus Narva keskmise palga kõver jõuab nelja aastaga 25 000 kroonini. Seda, mis ime läbi seda saavutatakse, ei räägita.

Tegelikult aga oleks vaja tõsist arutelu teemal, mida hakata Ida-Virumaal peale sellise tööstusega, mille senise konkurentsivõime üks põhilisi nurgakive on odav tööjõud. Neid inimesi, kes Ida-Virus teenivad praegu alampalka või pisut enam, on tegelikult kümneid tuhandeid. Sellele viitab ka ametlik palgastatistika, mille järgi püsib Ida-Viru keskmise palga näitaja poolest Eestis viimaste seas. Küsimus on, mis saab nendest inimestest ja neist ettevõtteist, kus nad praegu töötavad, lähiaastatel.