Advokaadibüroo Tark Co juhtiv partner
Aare Tark ja vandeadvokaat Andres Suik juhivad Eesti Päevalehes tähelepanu
nendele õiguslikele aspektidele, mis seostuvad krooni devalveerimisega ning
mille tõttu tuleb krooni devalveerimist Eestis ebareaalseks pidada.
"Kui inflatsioon ehk raha väärtuse odavnemine tulenevalt hindade kasvust on loomulik nähtus, mis tekib ilma riikliku sekkumiseta, siis devalveerimine ehk raha ametliku kursi muutmine teiste valuutade suhtes eeldab riiklikku otsustust. Eestis kehtib juba alates 1992. aasta 20. juunist seadus Eesti krooni tagamise kohta. Nimetatud seaduse teise paragrahvi kohaselt ei ole Eesti Pangal õigust Eesti krooni devalveerida ning Eesti krooni tehnilise kõikumise piirmäär on kolm protsenti. Ka valitsusele ei ole õigusaktidega antud pädevust krooni devalveerimise otsustamiseks," märgivad Tark ja Suik.
"Seetõttu saab Eestis krooni devalveerimist otsustada üksnes riigikogu. Seetõttu on väheusutav, et mis tahes poliitiline jõud riigikogus oleks valmis pikalt vinduva avaliku debati käigus juba ette paanikat külvavat krooni devalveerimist toetama," nendivad mehed.
Seotud lood
Tavidi nõukogu esimees Alar Tamming
kirjutab Äripäevas, et majanduskriisidega on läbi ajaloo alati kaasnenud kaks
asjaolu. Esiteks keskpangad ja valitsused ei teata neist kunagi ette, vaid
konstateerivad takkajärgi.
Kommunikatsioonibüroo Powerhouse juhataja
Janek Mäggi kirjutab Postimehes, et uus valitsus peaks lõpetama inflatsiooni
suurendavate lubaduste hoogsa täitmise, sest vastasel juhul kuumeneb majandus
üle.
Peaminister Andrus Ansip lausus aripaev.ee
online-intervjuus, et Keskerakonna vägivaldne riigikulutuste suurendamine
riigiametnike palga suurendamiseks võib viia Eesti krooni devalveerimiseni.
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.