Maris Lauri edu valem on lihtne mõõdukus

Eesti panganduse lipulaeva Hansapanga makromajanduseanalüütik Maris Lauri keeldub kategooriliselt tema isiklikku elu puudutavatest intervjuudest. Lauri teeb seda ta enda sõnul vaid tagasihoidlikkusest, mitte sellepärast nagu oleks näiteks tööandja teda sellest loobuma mõjutanud. Karmisõnaliselt nõustub ta rääkima vaid majandusest.

Katkestage mind, kui ma eksin - Eesti tööandjad hirmutasid inimesi sügava majandusliku madalseisuga, tööjõud imbub välismaale ning meid on majanduses ootamas ees must masendus.

Kui vaadata praegust Eesti majandusseisu, võib minna halvasti ja väga halvasti ning võib minna ka hästi - mõlemad variandid on olemas. Kuid tõsi on see, et halva variandi tõenäosus on kasvanud.

Mullu kasvas majandus alates 95. aastast alates kõige kiiremini - 11,5 %. Kuid õnnetus on see, et kasv on olnud kiivas, pole olnud kõigi valdkondade seas tasakaalus. Kui teatud proportsiooni paigast lähevad, võivadki asjad viltu minna.

Mis siis õigupoolest juhtunud on?

Kiire kasv nõuab lisatöökäsi, kuid neid meil kusagilt juurde tulemas ei ole. Lisaks hakkavad palgad kiiresti kasvama ja ettevõtted avastavad ühel hetkel, et neil pole sellise palgatasemega võimalik toota. Kui nüüd ettevõtted selleks ajaks pole suutnud oma tootmist ümber korraldada, peavad nad oma äri kinni panema, inimesed jäävad tööta ning 11,5 % asemel tuleb midagi hoopis väiksemat.

Keskmiselt on varasematel aastatel palgatõusuks ennustatud 6-7 %, kui aga mitu aastat järjest tõusevad palgad 20 % ja enam, ei pea tootmine sellele enam vastu.

Mis seisus me siis praegu oleme?

Töötajatel on praegu väga hea elu - töötajaid otsitakse praegu tikutulega taga ning palgad tõusevad väga kiiresti. Tööandjatel on praegu aga väga raske. Sellepärast peaks ka töövõtjad rohkem sellele mõtlema, et ega see tööandja rahakott lõpmatult paks ka ei ole. Kõigile meeldib rohkem palka saada, kuid kuskil on ikkagi mingid piirid.

Miks ma peaksin tööandja peale mõtlema, mis see minu asi on, kuidas tal läheb?

See on väga lihtne ju - kui kulud lähvad tootmises tuludest suuremaks, ei saa teatud kaupu toota ning ettevõte pannakse kinni.

Hea küll - ma saan pool aastat head ja kõrget palka, kuid järgmised viis aastat olen võib-olla tööta. Nii, et selline mõõdukas variant on siiski parem.

Mida ma nüüd tegema peaksin, minema tööandja juurde ja paluma tulevikule mõeldes oma palka alandada?

Ei, ei. Ma ei räägi alandamisest, ma räägin mõistlikkusest. See on läbirääkimiste küsimus - töövõtjal tuleb läbi kaaluda, mis ta väärtus on, palju ta tööandjale lisaväärtust annab. See ei ole läbirääkimisteks hea positsioon, kui minna lihtsalt kaks korda kõrgemat palka küsima. Tasub mõistlik olla ja mõista, et ka tööandjal on piirid.

Kindlasti on selliseid tööandjaid, kes nöögivad töötajaid. Kindlasti on selliseid ettevõtteid, mis maksvad miinimumpalka, kuid kui töövõtja tunneb, et on rohkem väärt, tuleb tal uus töökoht otsida või küsima olemasolevalt tööandjalt palka juurde. Eks siis tööandja otsustab, kas töötaja on seda väärt.

Miks Te arvate, et Teil on õigus, kui inimestele soovitate, kuidas nad elama peaks ehk näiteks mitu korterit, autot või maalappi ma endale mingil hetkel ostan?

Kindlasti ei ütle ma inimesele mitu korterit või autot ta peaks omama. Kuid ma soovitan mõelda, kas igat seda asja on vaja ja kas inimene tegelikult võib endale seda lubada.

Näiteks dollarimiljonär võib endale ilmselt lubada mitut maja ja autot, kuid kas 1 miljoni krooni omanik võib? Ilmselt on seal taga ka laenud, kas tal on neid laene millegagi tagasi maksta.

On üldse perspektiivi teenida tulu, et neid laene tagasi maksta. Rääkimata sellest, et iga kinnisvara või auto nõuab lisakulusid. See, et näiteks 10 000-kroonisest kuupalgast piisab korteri ülalpidamiseks ei tähenda, et sellest piisab maja ülalpidamiseks, eriti kui see on omandatud laenuga ning vaja on autot, sest bussid ei käi.

Millise seisu on Teie hinnangul saavutanud tööjõu välismaale liikumine?

Arvan, et praeguseks on olukord stabiliseerunud. Kindlasti on inimesi, kes tulevad tagasi ja kes lähevad proovima, kuid massiliselt see enam ei kasva nagu 2005. Selles mõttes on asi meie jaoks nihkunud paremuse poole. Meie jaoks on parem ka see, et meilt on vähem inimesi ära läinud kui Lätist ja Leedust.

Kas see näitab, et Eesti on paremini arenenud kui naabrid?

Jaa, kindlasti on see üks selline näitaja. Sest, miks inimesed ära lähevad - töötasu, töökoha ning töökeskkonna pärast. Eestis on Balti riikide seast olnud kõrgem tasu ja töötus väiksem ning seega on huvi ära minna olnud väiksem ja lootus kohapeal saada suuremat palka on olnud suurem.

Mida ütleksite ära läinud inimestele, miks nad peaks tagasi tulema?

Arvan, et paljudele inimestele on väga tähtis olla oma kultuurikeskkonnas. Samuti nõustutakse selle nimel kodumaal teenima pisut vähem. Samas on ka elamiskulud näiteks palju suuremad kui Inglismaal.

Millal me jõuame järgi näiteks Rootsile, Norrale ja Taanile?

10 kuni 20 aastaga.

Vau. Nii, et mina näen seda veel?

Eeldusel, et meil siin midagi väga tõsiselt viltu ei lähe. Majanduskasv peaks meil sel juhul olema neil aastatel 6-7% ning need riigid peaks liikuma praeguses kasvutempos edasi.

Mida saaks selle kasvu kiirendamiseks teha mina, Teie või Ants Pöide vallast?

Üksikisiku tasandil on seda väga raske öelda. Kuid üldiselt ei tasu olla kannatamatu ning selle nimel tuleb ikka pingutada tööd teha. Palju oleneb kas sellest, mil määral inimesed osalevad ühiskondlikkus elus - näiteks valimistel käimine, mis lõpptulemusena ei laseks poliitikutel teha lolle otsuseid. Skandinaavia riikides on inimesed ühiskondlikus elus olnud kaua palju aktiivsemad ja on välistanud sellega suuremate lolluste tegemise.

Kas Te nõustute väitega, et majanduse analüüsimine on sarnane ilmaennustamisega?

Majandusteadus on sotsiaalteadus ja seal ei ole midagi üheselt kindlat - see ei ole matemaatika või füüsika. Vaid see lähtub väga paljudest protsessidest, mis seoses kehtivad üldjuhul ning sõltub väga palju muutuvast ümbritsevast keskkonnast.

Peamine on ikka see, et nõudmine ja pakkumine määrab hinna.

Kes on hea majandusanalüütik?

Ma ei oska sellele küsimusele vastata. Hea on suhteline. Mõnele inimesele meeldib, kui räägitakse ilusat juttu, mis talle sobiks, mõnele meeldib keeruline jutt ja mõnele lihtne.

Mis teeb analüütiku heaks?

No mina olen lähtunud sellest, et rääkida võimalikult lihtsalt - inimene peab aru saama, mida ma räägin. Kindlasti peab olema ka aus. Kindlasti on vaja palju taustateadmisi ning kindlasti ei tohi piirduda mingi ühe majandusteooriaga.

Mainisite, et Teie soovitused põhinevad taustal ehk peamiselt eelnevatel majandusteooriatel, seega olete interpreet. Milline on aga Teie teooria? Mis võiks olla Maris Lauri kaubamärk?

Mul ei ole ühest teooriat majanduse kohta, ilmselt pole seda enamusel majandusanalüütikutel. Isegi teoreetikud vaidlevad, kellel on õigus ning segavad erinevaid teooriaid.

Maris Lauri on kindlasti oma töös väga põhjalik. Kuigi ta on tagasihoidlik, on ta oma sõnavõttudega tähelepanu võitnud, teda tsiteeritakse ning tema väljaütlemisi aktsepteeritakse.

Maris tunneb väga hästi oma teemat ning ta oskab seal, kus vaja, kaasa rääkida. Usun, et ta on suutnud kaasa rääkida ka majanduspoliitiliste otsuste kujundamisel.

Tema esinemisstiil on olnud nõuandev ja sõbralik, viimasel ajal on aga sisse tulnud mure ja hoolivus Eesti majanduse hea käekäigu jätkumise pärast.