Linnavalitsus müüs mullu sundüürnikele
otsustuskorras 55 kesklinnakorterit, millest 19 on leidnud uue omaniku.
Kuna linn kontrollib taotleja varanduslikku seisu pealiskaudselt, on kortereid saanud ka need, kel eluase juba olemas. Linnavalitsus on oma võimuloleku jooksul sundüürnikele erastamishinnaga müünud ligi 600 korterit, kirjutas Tarbija 24. Kesklinnas müüdi aasta jooksul erastamishinnaga 55 korterit, millest õnnelikud erastajad on maha müünud juba ligi kolmandiku.
Hästi on läinud kaubaks kõik suuremad korterid ka väljaspool vanalinna. Tiiu Minka, kes ajakirjanduses korduvalt kurtis, et ta ei saa oma kodu erastada, müüs 16 000 krooni maksnud 87-ruutmeetrise korteri Koplis Kaluri tänaval maha kaheksa kuu möödudes.
Valdur-Tiit Telliskivi, kelle sajaruutmeetrine korter Oksa tänaval Kristiines maksis 22 000 krooni, müüs selle edasi vaid 20 päeva pärast kinnistusraamatusse kandmist. Tähelepanuväärne on ka see, et kesklinnas erastamishinnaga korteri saanud 55 sundüürnikust neljandik olid juba enne linnalt korteri saamist kinnisvaraomanikud.
Seotud lood
Et Eestis sai aktiivne majade tagastamine
nende kunagistele omanikele alguse 14 aastat tagasi, saab tänavu paljude
inimeste jaoks läbi seadusega määratud 3+5+5 ehk 13 aastat
sundüürnikustaatust.
Avalikkuse ette on lisaks Elmar Sepa
korterisepitsustele jõudnud ka teised juhtumid sellest, kuidas Tallinna linn
valituile praktiliselt tasuta kortereid jagab.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.