Märtsi algul jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muudatused pikendavad töökeskkonnavoliniku volituste aega kahelt aastalt kuni neljale aastale.
Kuni nelja-aastane volituste aeg kehtib pärast TTOSi muudatuste jõustumist valitud volinikele.
Töökeskkonnavolinikke valides tuleb silmas pidada, et kui ettevõte koosneb mitmest territoriaalselt eraldatud struktuuriüksusest või kui töötatakse vahetustega ja struktuuriüksuses või vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad igasse struktuuriüksusesse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku.
Pikeneb ka töökeskkonnanõukogu liikmete volituste aeg - endise kahe aasta asemel kuni neljaks aastaks. Kui seni kehtisid töökeskkonnanõukogu liikmetele ainult töölepingu seaduse N 94 ettenähtud tagatised, siis muudatuste kohaselt laienevad neile töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses ning kollektiivlepingus ja töölepingus sätestatud tagatised. Õigusselguse mõttes on TTOSis nüüd selgelt sätestatud, et tagatised laienevad töökeskkonnanõukogusse valitud töötajate esindajatele.
TTOSi mitmed sätted näevad ette, et töökeskkonnaga tegelevate töötajate (esmaabiandjad, töökeskkonnaspetsialistid) arvu määramisel tuleb arvestada ettevõtte suurust, jagunemist struktuuriüksusteks ja territoriaalset paiknevust.
TTOS ei sätesta, kui palju peab ettevõttes, arvestades selle suurust, struktuuriüksuste arvu ja territoriaalset paiknevust, olema töökeskkonna tegelevaid töötajaid.
Küll aga on näiteks esmaabiandjate kohta öeldud, et ettevõtte mitme territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuse või vahetustega töö korral peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.