• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5000,05%6 042,98
  • DOW 300,07%43 329,39
  • Nasdaq 0,12%20 056
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2251,12%39 568,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5000,05%6 042,98
  • DOW 300,07%43 329,39
  • Nasdaq 0,12%20 056
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2251,12%39 568,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • 13.03.07, 08:42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kinnisvaraturg tõrjub spekulante

Ingmar Saksing kinnisvarafirmast LVM leiab, et kinnisvaratehingutega enam kiiresti rikastuda ei saa, sest hinnad on stabiliseerunud.
Peamistena tõi Saksing välja kvaliteedi, aga ka põhimõtte, et kinnisvaraarendaja peab täpselt täitma seda, mida ta on oma kauba tutvustamisel lubanud, kirjutas Pärnu Postimees.
Saksing kirjeldas värvikalt, kuidas ta möödunud suvel kolleegidele Pärnu ümbrusesse kerkinud uuselamurajoone tutvustades nägi ühes niinimetatud pilpakülas käru tõukavat uue maja omanikku, kes kirus, et arendaja on jätnud teed välja ehitamata, vald ei taha paigaldada tänavavalgustust, talvel kiiruga ehitatud maja vajub ja torudesüsteem elamus eritab ebameeldivat aroomi.
Sellist käitumist ei saa Saksingu väitel enam ükski endast lugupidav kinnisvarafirma endale lubada, kui ta tahab kohalikul turul ühest projektist kauem vastu pidada. Kliendid on hakanud julgemalt nõudma kvaliteeti ega talu, kui objekt, millel on konkreetne kokkulepitud hind, muutub kellegi lohakuse tõttu kallimaks.
Pärnus on kinnisvara ostjad peamiselt inimesed, kes tahavad oma elamistingimusi parandada. Peaaegu kadunud on spekulandid, kes omandasid kinnisvaraobjekte lootuses neid edaspidi kiiresti müües tulu teenida. Vähenenud on ka soomlaste ostusoov, pigem hakkavad nemad nüüd vara müüma. Uus ja kiiresti arenev kliendigrupp on Saksingu seletuse kohaselt venelased. Pärnu on idanaabrite jaoks ajalooliselt atraktiivne. Praegu takerdub protsess aga range viisarežiimi taha.
Saksingu arvates kinnisvaratehingutega enam kiiresti rikastuda ei saa, sest hinnad on stabiliseerunud, kõikudes Pärnus 10 000 ja 25 000 krooni vahel ruutmeetri eest. Hinna määravad kinnisvara kvaliteet ja selle asukoht.
Huvitavaid kinnisvaraarendusi on Pärnus ja lähiümbruses Saksingu arvates palju, kuid innovatiivsemaks pidas ta Kuldlõvi elamurajooni. Uudse lähenemisena tõi Saksing välja asjaolu, et selles elamurajoonis ei müüda tühje krunte, vaid koos valmis elamu või majakarbiga. See tagab elamurajooni arhitektuurilise ühtluse, mida kliendid on viimasel ajal nõudma hakanud.

Seotud lood

Uudised
  • 12.03.07, 14:30
Analüütik: kinnisvarainvestoritel tasub sihikule võtta maapiirkonnad
Uus Maa analüütik Annika Jakobsoni sõnul saabub hinnaralli peagi maapiirkondadesse ja Ida-Virumaale.
Uudised
  • 13.06.07, 11:01
Peeter Prisk: spekulandid on pankade poolt tekitatud
Kinnisvaraekspert Pärnu OÜ juhatuse liige Peeter Prisk ütles Äripäevale, et spekulantide suhteliselt suur osakaal Eesti kinnisvaraturul on Eesti pankade poolt teadlikult tekitatud.
Uudised
  • 13.06.07, 11:01
Laur Lubja: oleks raha, teeks kinnisvaraäri
Jalaccell OÜ tegevjuht Laur Lubja ei usu, et spekulandid on kinnisvaraturult lahkumisega hiljaks jäänud, kuid kui raha võimaldaks, tegeleks isegi selles valdkonnas.
Uudised
  • 12.03.07, 15:44
Peep Sooman: mingit kinnisvarakriisi ei ole
Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Peep Sooman ütles täna eelmise aasta kinnisvaraturu ülevaadet tehes, et mingit kinnisvarakriisi praegu ei ole ja laenuintresside tõus ei ole midagi uut.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele