Ekspress Grupi suuromanik Hans H Luik
rääkis pärast grupi börsiletuleku pressikonverentsi aripaev.ee-le, et tema
juhtimisel ettevõte liiga palju laenu ei võta, kuna mulgi ihnsus seda ei
luba.
Plaanite emissioonist saadavat raha kasutada laienemiseks Rumeeniasse, Bulgaariasse ja Lätti. Rumeenia turule tahate väidetavalt minna infoteenustega. Mis plaanid on Bulgaariaga?Infomeedia samamoodi. Ja veel ma loodan, et meil õnnestub konsolideerida uudise- ja reklaamivood portaalides, internetis. Just meie uudisvõimekuse ja reklaami konsolideerimine internetis - see on üks suur asi.
Kas Lätti minnes on eesmärk samasugune kui Eestis? Kas plaanite ka seal korraldada näiteks ka kojukannet või on peamine siiski kirjastamine?Ma arvan, et uuena on lisandunud interneti vajadus. Oleme praegu päris kõva internetiportaalis hyppelaud.ee, mis on karjääriportaal, meil on kinnisvaraportaal 4seina.ee ja Eesti suuruselt teine autoportaal. Kui me nendele lisame oma uudiskapatsiteedi, siis me oleme tegijad.
Kas on plaanis ka Eestis laieneda?Jah, ma arvan, et praegune kvaliteetinfoportaal ee.ee - see on Eesti kõige vahvam internetiaadress minu meelest - ei ole oma potentsiaali veel saavutanud. Eesmärk on, et kui keegi otsib mingit firmat ja teenust, et ta esimesena ei maanduks mitte kuskil segasel uudiste ja meelelahutuse leheküljel, vaid konkreetselt kvaliteetinfo leheküljel.
Kas SL Õhtuleht on plaanis Norra meediakontsern Schibstedilt välja osta?Ma ei oleks vastu, aga ma ei näe, et see meile kvaliteedilt midagi juurde annaks. See oleks lihtne rahaline aktsioon. Võib-olla ma enne aktiveeruks välisturgudel kui seal. No näiteks on Lätis juhtunud ju pretsedenditu asi, et üks korralik tuntud leht, mis oli nende õhtuleht nimega Rigas Bals, pandi lihtsalt kinni ja ka nende omanik pandi kinni, Aivars Lembergs.
Miks tulite börsile just praegu? Miks mitte näiteks eelmisel aastal?Lätti-Leetu laienedes ei ole sealsetel partneritel vaja raha. Tunduvalt väärtuslikum on suure potentsiaaliga meediakontserni aktsia. Saaksime oma tehinguid nüüd teha mitte sularahaga, vaid ikkagi aktsiavahetusega. Meil on läbirääkimised lihtsalt nii kaugel, et seda on vaja.
Suprema analüütik Peeter Koppel tõi hiljuti välja fakti, et neljal viimasel aastal on kevaditi Ida-Euroopa börsid langenud. Kas te valel hetkel ei tulnud börsile?Ma arvan, et tipus müüa tähendab pakkuda aktsionäridele langusevõimalust, aga väikeses languses müüa tähendab pakkuda tõusuvõimalust.
Seega on siiski usk, et aktsiahind läheb tõusujoones?Hansapank ja Suprema on aktsia hinna nii positsioneerinud, et jääb veel tõusuruumi. See oli meie kaup, ma ütlen ausalt.
Kui Eesti Ekspressi ja Eesti Päevalehe püsitellijatele on pakutud võimalust osta garanteeritud 200 aktsiat, siis miks ei ole seda õigust SL Õhtulehe tellijatel?Mul ei ole Schibstedi kontserniga sellist kokkulepet. Jaan Manitskiga mul selline kokkulepe on.
Kas Leedu ajakirjade tellijatele ka ostueelist pakute?Seda ma ei saa kahjuks pakkuda. Aga ega see ei ole ju viimane hetk aktsiaid osta. Me tuleme börsile ja jääme börsile. On võimalus ju veel hiljem kaubelda.
Kas juba on teada, kui palju on aktsiaostu huvilisi?On küll teada. Suprema on teinud ennetavad telefonikõned mõnedelegi investeerimisfondidele ja tõttöelda, kui positiivset hoiakut ei oleks, siis me homme road show'd ei alustaks. Homme läheme Helsingisse, nädala keskel oleme veel Viinis, Frankfurdis. Küllap saame Euroopast huvilisi.
Kuidas on lood jaeinvestoritega?Ülemärkimine on meil Eestis nii traditsiooniline, et ma ei julgeks arvata, et me kuidagi erand oleme. Ja välja arvatud Tallink on ju kõik aktsiad ka peale IPOt tõusnud.
Kui on suur lemärkimine, kas siis teistele investoritele midagi peale tellijate ja oma töötajate ka jääb?Ma olen teinud nii, et minu ja minu nõunike käes on viimasel hetkel õigus öelda, kui palju saavad institutsionaalsed ja kui palju saab jaeinvestor. Kui on oht, et paljud jaeinvestorid peavad pettuma, siis ma jaeinvestorite osakaalu lihtsalt tõstan. Ta ei ole enam veerand, vaid on näiteks hoopis pool.
Mis siis saab, kui reklaamitulud kokku kuivavad?Siis tuleb õhemaid lehti teha. Meil on vastav kasumi ja tootluse moodul, et kui reklaami ei ole, siis langeb mingi osa ka sisust paraku ära. Praegu ongi mure selles, et Ekpressi läheb tänu reklaami ja sisu vahekorrale nii paksuks, et ei mahu enam postkasti luugist sisse.
Miks osta nii kallist aktsiat? Teie hinna ja kasumlikkuse suhe (p/e) on Äripäeva andmetel ligi 20, samas börsil soovitatakse osta selliseid aktsiaid, mille p/e suhe on kuni kümme.See on praegu maksimum, mis on välja pakutud. See ei ole kindlasti realistlik. Meediaaktsiate eest millegipärast pakub börs alati preemiat, kui võrrelda meediaaktsiat näiteks ehitusfirma või muude aktsiatega.
Miks meediaettevõtete aktsiatele preemiat antakse?Sellepärast, et meediafirmadel on nii loomulik tõus ees, eriti Ida-Euroopas. Ka Poolas on näiteks meediafirmade p/e üle 20. Kus on rohkem tarbimist ja elanikkond jõukam, seal reklaami kulu ühe inimese kohta lihtsalt suureneb väga kiiresti.
Mis on teie peamised riskid ja kuidas neid maandate?Enne valimisi võis öelda, et oli isegi poliitiline risk. Tont teab, mis laadi meediat vanamoodne erakond tahab arendama hakata. Venemaal ostab Gazprom meediat kokku ja muudab selle impotentseks. See oli üks risk. Teine risk on majanduskonjunktuuri langus, kui reklaame tuleb vähem. Aga ma julgeks öelda, et näiteks kinnisvaraturu väike korrigeerimine mõjub meile hästi. Juba praegu on näha, et kinnisvara on palju müügil, järelikult on palju reklaami.
Teie börsiletuleku prospektis on kirjas, et Ekspress Grupp on suhteliselt palju teinud tehinguid seotud isikutega. Kas see ei või tekitada aktsionärides kahtlust, kui õiglase hinnaga tehinguid tehakse?Kõikide seotud isikutega tehtud tehingute puhul on meil kinnitus, et - nagu inglane ütleb - tehing on tehtud kätepikkuselt ehk at arms' length, see tähendab, et turutingimustel tehtud. Lugu on selles, et enamik tehinguid on renditehingud, toimetused asuvad tihti minuga seotud kinnisvaral, mis on traditsiooniliselt niimoodi, sellepärast et need kinnisvarad ongi nende samade ettevõtete kasumisse kaasatud.
Kui suur on grupis kinnisvara osakaal?Meie grupis ei ole kinnisvara märkimisväärselt, kuna kui rootslased olid poole grupi osanikud, siis nad hindasid kinnisvara perspektiivituks ja me müüsime selle grupist välja. Kinnisvaras on see grupp kuigivõrd ainult Leedus ja siis kuulub meile suur Printalli tootmiskompleks Lasnamäel koos suure maahulgaga.
Ütlesite pressikonverentsil, et laenu võtmine on grupi tavaline tegevus. Kas see liiga ulatuslikuks ei või muutuda?Minu käes mitte. Mul on selline mulgi ihnsus, ma ei taha kuidagi pankasid nuumata, eriti tõusva euribori tingimustes.
Seotud lood
Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi
kavatseb märkida 1500 Ekspressi aktsiat.
Eesti Ekspressi ja/või Eesti Päevalehe
otsekorralduslepinguga tellijatele on garanteeritud kuni 200 aktsiat.
Võrdlesin seitset meediakompaniid Ekspress
Grupiga. Kasvu osas on ettevõte kõige sarnasem Schibstedile, küll aga on
Ekspress Schibstedi kõrval väga väike.
Investeerimisportaali tarkinvestor.ee
omanik Kristjan Lepik ütles aripaev.ee-le, et ettevõte on tugev, potentsiaal
geograafiliseks laienemiseks on tugev, atraktiivsus välisfondidele on tugev ja
ka küsitav hind on tugev.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.