Pajula: Eesti Pank on nagu valuutavahetuskiosk

Pajula sõnul oli 2006. aasta erakordne, kuid arvatavasti trendid muutuvad. Näiteks alates 2000. aastast on juurde loodud 75 000 uut töökohta ja ainuüksi 40 000 neist eelmisel aastal. 2006. aastal küündis reaalpalga kasv üle 10 protsendi: "Viimase 10 aasta jooksul pole reaalpalk veel nii kiiresti kasvanud."

"Minu hüpotees on, et me oleme jõudnud kasvutipu faasist üle. Nüüd algab kohanemise faas: muutuvad hoiakud, ootused ja selle tulemusena ka mingi aja pärast käitumine. Ka praegu on võimalik näha kohanemise märke. Ei möödu nädaladki kui meedias ei ilmuks mõni majanduse ülekuumenemist käsitlev artikkel. See muudab ka välisfinantseerijad närviliseks," rääkis Pajula tulevikuarengutest.

Pajula sõnul järgneb hoogsale majanduskasvule tõenäoliselt aeglasem majanduskasv. "Ma ei usu, et asjad suure pauguga hapuks lähevad. Järsku tagasilööki, millega kaasneks valuutakursi muutus, ei tule," ütles makroanalüütik. Edasiste arengute võtmeküsimuseks peab Pajula seda, kui kiiresti ootused ümber vaadatakse.

Pajula peab Swedbanki kontserni juhi Jan Lidéni katastroofistsenaariume samasse lahtrisse kuuluvaks Lätis juhtunuga ja samuti Janek Mäggi arvamusavaldustega Eestis. "Need on osad ootuste suunamise protsessist," ütles Pajula. Pajula möönis, et Rootsis on olukord muutunud närvilisemaks. "Kuna rahvusvaheline press on Baltikumile tähelepanu rohkem hakanuid pöörama, on ka rahastajad hakanud pankadele küsimusi esitama," märkis ta.

Eesti puhul tõi Pajula välja, et siin täidavad keskpanga rolli omavahel võistlevad keskpangad. "Eesti pank pole ju keskpank selle sõna teoreetilises mõttes. Ta on valuutakomitee. Nagu suur valuutavahetuskiosk. Rahanduspoliitilisi ülesandeid Eesti Pank ju ei täida," rääkis Pajula.

Pajula sõnul saab Eesti Pank muuta hoiakuid oma väljaütlemistega. "Valitsuse mängumaa on avaram. Samas praegu koomaletõmbamisjutte uutelt valitsuserakondadelt ei tule. Pigem pannakse kütet juurde," ütles Pajula. "Eks see ole nagu jalgrattaspordis, kus kiivrit hakatakse kasutama siis, kui mõra on peas."

Pajula sõnul on Eestile positiivne Põhjalas jätkuv positiivne majanduskasv: "Ääremaad kannatavad rohkem, kui keskuses midagi juhtub. Halvemini võib Eestil minna siis, kui maailmamajandust peaks tagama tagasilöök."

Pajula näeb ühe sündmuste arengu variandina seda, et laenuandjad karmistavad oma laenuandmise tingimusi. "Kaks Eesti pangandusmaastiku suuremat panka juba teevad seda. Küsimus on selles, kuidas teised pangad reageerivad," nentis Pajula.

SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni asedirektor Riho Unt ütles, et laenutingimusi karmistatakse just äriklientide puhul, mitte eraklientidel: "Erakliente on raskem mõjutada." Undi sõnul tähendab äriklientide laenudetingimuste karmistamine just kinnisvarasektoriga seotuid projekte.

"Kui ebakindlus süveneb laenuvõtjate seas, siis majapidamistel ja firmadel kasvab isu kroonikohustuste vastu. See omakorda pidurdaks majanduskasvu," pakkus Pajula välja teise stsenaariumi.

"Lätis ja Eestis on majanduskasv ülekaalukalt regiooni kiireim. Peaaegu kõikides maades nähakse ette majanduskasvu tempo aeglustumist," märkis Pajula. Lätis on euro kandidaatriikide hulgas ka kõige kiirem inflatsioon. SEB prognoosib Eesti inflatsioonitempo alanemist 3,5 protsendini 2008. aastaks.

Pajula sõnul võib kaudselt olla Eesti ja Läti jooksevkonto defitsiidi taga Rootsi ja Venemaa jooksevkonto suur ülejääk: "See raha otsib kohta, kuhu minna." Pajula sõnul tulevikus intressimäärad langevad järjekindlalt. Eesti majandus üks ohumärke on lõhe sisenõudluse ja SKT kasvutempode vahel on kasvanud viimaste aastate suurimaks. "Samuti on üheks ohumärgiks ekspordikasvu üle kahe korra vähenemine võrreldes aasta algusega. 10% kasv ei ole küll katastroof, aga märk siiski," ütles Pajula.