Mart Laar: reformide isa on ilmne liialdus

Intervjuu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) juhtpoliitiku Mart Laariga on tehtud 22. märtsil, koalitsioonikõneluste ajal, päev pärast Reformierakonna teadet, et välisministri koht peaks loodavas valitsuses jääma neile.

Märtsi keskel loobusite Hansapanga omaniku Swedbanki nõukogu kohast. Milline valimislubadus sellele eelnes?

Lubasin sellest loobuda, kui ma kandideerisin. Õigemini, kui ma otsustasin juba vastata kutsele pöörduda Eesti aktiivsesse poliitikasse tagasi, tuli nõukogu kohast loobumise otsus sellega paralleelselt. Need asjad lihtsalt ei sobi omavahel kokku, kuigi juriidiliselt oleks kõik olnud korrektne. Siin ei ole mingeid seoseid valimistulemuste ega valitsuskõnelustega.

Rahaliselt kaotasite?

Loomulikult kaotasin.

Millal Te üldse viimati raha pärast töötasite?

Ma ei ole kunagi raha pärast töötanud. Mulle ei meeldi raha pärast töötada, meeldib teha asju, mis mind huvitavad.

Ja olete alati ära elanud?

Jah. Raha on küll vahel vähe olnud.

Te olete olnud mitmes valitsus, kahel korral ka valitsusjuht ning viimasel ajal aktiivpoliitikast eemal olnud. Oli see Teie jaoks taandareng?

Ei, absoluutselt mitte. See on olnud väga mõnus aeg. Töö valitsuses on olnud väga suurte piirangutega, eriti valitsusjuhina. Just suurte piirangute tõttu on sellest vabanemisel olnud väga positiivseid tagajärgi. Kui oled valitsuses töötades säilitanud piisavalt terve mõistuse, on valitsusliikme kohast vabanemine ja tsiviilellu naasmine üsna kergendav tunne. Nii-öelda võimusõrmusest on aeg-ajalt hea lahti saada.

Kas Teid pahandas Reformierakonna teade, et välisministri koht peaks neile kuuluma?

Ei, mispärast. Mingist pahaseks saamisest siin küll rääkida ei saa. Läbirääkimised ei ole nii kaugel, et millestki nii konkreetsest rääkida. Vaatame esmalt, et saaks koalitsioonileppega asjad ühele poole saaksime. Praegu on need asjad liiga aeglaselt läinud, kuigi aega veel on. Probleem on aga selles, et kogu see ilus jutt on veel eelarvestamata.

Olete maininud, et riigis on palju tüürijaid, kuid sõudjaid vähe. Mida Te sellega täpsemalt mõtlesite?

Just seda ma mõtlesingi, et meie bürokraatia on viimasel ajal märkimisväärselt kasvanud.

Kus see kasvanud on?

Kõikides kohtades. Kui vaadata kogu riigi regulatsiooni, siis on see viimasel ajal tublisti kasvanud ning tuleks päris palju tagasi pöörata. Selle koha pealt on loodavas koalitsioonileppes palju positiivset.

Nii et Teie mainitut saab laiendada ka Eesti ettevõtlusele?

Võib-olla oleks seda liialdus laiendada kogu ettevõtlusele. Kuid nii nagu riik on laisaks läinud, on ka ettevõtluses tunda loorberitele puhkamajäämist.

Lisaks tööle valitsustes olete olnud mitmes Riigikogu kooseisus. Miks Te seda järjekindlalt teinud olete, kas midagi muud ei taha teha või ei oska?

Mul on neid kohti üsna palju, kuhu mind tahetakse. Ma arvan, et see on üks töö, mida ma oskan ning iga inimene peaks tegema tööd, mida oskab. Samuti on mul poliitikuna üsna palju kogemusi. Poliitiku töö on nagu iga teine.

Kas poliitiku jutt peab alati ümmargune olema?

Ei pea. Jutt sõltub olukorrast ja inimesest. Ka kõik poliitikud ei ole ühe vitsaga löödud.

Vastavalt olukorrale?

Vastavalt küsimuste intelligentsusele.

Olete Te seotud ka ettevõtlusega, mõnes firmas osanik?

See tuleb enda jaoks ära otsustada, mida ühel hetkel teha. Kõiki asju korraga teha on raske. Nii et ärielus ma praegu aktiivselt ei osale. Ma olen küll kunagi osalenud mõnes äriprojektis, õigemini reklaamiprojektis. Vahel on hea teistsuguses maailmas liikuda. Näiteks olen aidanud teha Fazerile reklaamikampaaniat. Väga huvitav kogemus oli.

Olete ajaloolane ja nii-öelda humanitaarinimene. Samas on Teid kiidetud nii kodu- kui ka välismaal just majandusreformide pärast. On see vastandite tõmbumine?

Vastandlik see kindlasti ei ole. Tõsi, ma kuulun küll audoktorina igasugustesse tähtsatesse kohtadesse, kuid olen avastanud, et olen seal ainus majandusdoktori kraadita inimene.

Eks praktika ise õpetab. Need inimesed, kes mulle turumajanduses õpetust andsid, ütlesid, et tegelikult on turumajandus väga lihtne - peaasi, et ise seda keeruliseks ei mõtle. Teisalt on väga tähtis julgus otsustada, seda õpetab ajalugu üsna hästi. Ajalugu õpetab, et kõige halvem otsus on otsustamata jätta.

Kas teate peast, palju Teile on tiitleid omistatud?

Ei tea. Neid on päris palju ja ma ei viitsi neid meeles pidada. Ma ei viitsi isegi oma autasusid üle lugeda, neidki on juba liiga palju.

Mart Laar on erakordselt mitmekülgne inimene. Poliitika ja Riigikogu töö kõrvalt on ta jõudnud näiteks anda välja rohkem ajalooraamatuid kui ükski teine Eesti ajaloolane. Ta on vapustavalt produktiivne, kiire tegutseja. Muljet avaldab ka see, et ta oskab teha vahet olulisel ja mitteolulisel.

Ta on selline poliitiku tüüp, kelle jaoks on poliitika mitte võim, vaid vahend. Ta on poliitikuna aatemees ning väga sõltumatu, mitte "kodustatud". Mart jääb alati oma seisukoha juurde, kuid on valmis seda vajadusel edasi arendama.