Hiina abiga Eesti suuremaks

Baltimaad on viimastel aastatel silma paistnud kiire majanduskasvuga, kuid sellele vaatamata on Eesti või Läti sisemajanduse koguprodukt Euroopa Liidu statistikas ikka suurusjärgus 0,1% Euroopa majanduslikust võimsusest. Kuidas Eesti saaks omandada suurema kaalu Euroopa ja maailma majanduses kui sellest arvust järelda võib? Hong Kongi ja Singapuri kogemused osutavad, et ka väiksed piirkonnad omandavad maailmamajanduse olulise kaalu, kui nad kujunevad ühenduslüliks erinevate maailmajagude ja majandussüsteemide vahel. Eesti on püüelnud väravaks Euroopa Liidu ja Venemaa vahel ja vaatamata poliitilisele retoorikale toodab transiit arvestatavaid tulusid. Seda väravat koormavad siiski aeg-ajalt tugevnevad poliitilised kriginad ja ähvardused meie idanaabrilt.

Laienenud Euroopa ega ka Venemaa ei ole siiski peamised regioonid, mis lähemal aastakümnel kujundavad ümber maailmamajanduse jõujooni. Aasia suurriikide Hiina ja India plahvatuslik majanduskasv on reaalsus, millega tuleb arvestada nii vanal Euroopal kui ka Euroopa Liidu uutel liikmesriikidel. Estonian Business Schoolis õpivad Läänemere regiooni ärivõimalusi ühistiimides tundma Erasmuse vahetusprogrammi kaudu Eestisse saabunud tudengid Itaaliast Soomeni koos Hiina üliõpilastega. Mõnede Euroopa heaoluriikide kodanike õppetunnid piirduvad kultuurierinevuste tunnetamisega, kuid ettevõtlikumad mõistavad, et nende tulevane tööandja võib neilt ühel päeval küsida: "Kas sul on usaldusväärset kontaktisikut, kelle abiga Hiinast või Indiast allhanget tellida? Palgakulud on kasvanud ja me ei vea enam konkurentsis välja..."

Aasia kiiresti arenevad riigid on lähiaastatel ka paljudele Eesti ettevõtetele sobivad allhankepartnerid, kuid muidugi on nii suure rahvaarvuga riikides ka palju innovaatilisi äriideid. Estonian Business Schooli delegatsioon külastas 2006. aasta augustis India ülikoolide ja 2007. aasta märtsis Hiina Pekingi Ülikooli ja Tsinghua Ülikooli äriinkubaatoreid, mille sihiks on just innovaatilise ettevõtluse arendamine. Sõlmiti kokkulepped, mis aitavad kokku viia Aasia ja Eesti tudengite loovaid äriideid. Esimeseks saammuks on ühine ärivõimaluste kaardistamine veebilehe www.kapitalist.ee vahendusel. Avatus lääne ja ida suunas annab ka väiksele rahvale võimaluse suures maailmamajanduse murrangus kaasa lüüa.

Eesti majanduskasvu ohutegureid nähakse odavale laenurahale toetuva sisenõudluse liigses domineerimises. Võib-olla suudame saavutada tasakaalustatuma arengutee, kui otsime uusi ärikoostöövõimalusi Hiinas ja teistes Aasia riikides, mille majandusprobleemidena nähakse praegu liialt suurt väliskaubandusbilansi ülejääki ja alahinnatud valuutat ning kus lähiaastatel on oodata ostujõu kiiret kasvu ja siseturu avardumist? Teadmuspõhise majanduse üks võtmetegur on infotehnoloogia uute lahenduste loomine. Paraku jääb suurte rahvusvaheliste projektide tegemiseks eesti IT-ekspertide arv liialt väikeseks. Seda aitaks suurendada tõhusam koostöö Indiaga, kus hea IT-alase hariduse on saanud viimastel aastatel palju andekaid noori.