Mitmed poliitikud soovitavad riigil kaaluda
oma osaluse müümist Estonian Airis, sest firma on teinud vähikäiku ja riigil
pole võimalik ettevõtte saatust mõjutada, kirjutas Postimees.
Eesti riigile kuulub Estonian Airist 37 protsenti, firma suurim osanik on 49 protsendiga Skandinaavia lennundushiid SAS. 17 protsenti firmast kuulub investeerimispangale Cresco.
SAS ongi mänginud lennufirmas esimest viiulit, nende käes on pea kogu otsustamisõigus.
Osaluse müügist hakkas kahe aasta eest esimesena rääkima toona ametisse asunud majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, kuid siis otsustati mõttest loobuda. Nüüd on aga mitmed koalitsioonipoliitikud taas küsimuse tõstatanud.
Koalitsiooniläbirääkimistel osalenud poliitikute sõnul leidis idee riigi osalus ära müüa toetust ka läbirääkimiste ajal ning majandusministeeriumilt oodatakse nüüd asjakohast uuringut.
Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Marko Mihkelsoni sõnul on võimatu aru saada, millised on SASi strateegia ja plaanid Estonian Airiga ning riigil pole võimalik seda mõjutada.
«Estonian Airi teeninduse kvaliteet on alla käinud, seda märkavad kõik reisijad ja ka poliitikud,» lausus Mihkelson. «On tõsine mõtlemise koht, kas riik vajab sellist osalust.»
Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimehe Taavi Veskimäe hinnangul tasuks riigil Estonian Airi juhtimises osaleda juhul, kui see aitaks parandada Eesti ja teiste Euroopa suurlinnade vahelist ühendust. Praegu see funktsioon aga ei toimi ning sestap küsib temagi, kas riigil on mõtet omanik olla.
Ministri poliitiline nõunik Oleg Harlamov, kes Savisaare ametisoleku ajal küsimust uuris, ütleb, et toona oli firmal ambitsioonikas äriplaan, mis nägi ette näiteks liinivõrgu suurendamist ja lennukipargi arendamist. «Sestap leiti kahe aasta eest, et osalust müüa ei ole mõtet,» lausus ta. Nüüdseks ei ole ilusatest plaanidest suurt midagi teoks tehtud.
Seotud lood
Skandinaavia lennunduskontsern SAS oleks
huvitatud Eesti riigile kuuluva 34protsendilise osaluse ostmisest lennufirmas
Estonian Air.
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.