Kujutagem ette ühe ettevõtte keskastmejuhti, kes peab nädala lõpus kaitsma oma aasta plaane. See vajab paaritunnist keskendumist ja asi saaks tehtud. Pärast hommikukohvi otsustab ta enne veel „kiirelt“ uudiseid sirvida ja meilid üle vaadata.
- Ajajuhtimise koolitaja Anneli Ohvril ütleb, et sotsiaalmeedia on prokrastineerimise katalüsaator Foto: Raul Mee
Sealt satub ta lugema turundustrendide artiklit. See võib ka hea sisend olla, mõtleb ta endamisi ja süveneb lugemisse. Siis märkab Linkedinis, et sõber on asunud uuele ametikohale. Huviga guugeldab sõbra uut ettevõtet.
Telefon hakkab helisema ja on vaja kiirelt asju organiseerida. Lõunapaus jõuab ootamatult kiiresti kätte. Pärastlõuna on taas täis sagimist ja suhtlemist ning kui õhtu tuleb, tundub, et pea on tühi ja energia otsas ning otsustab, et „parem hommikul teha puhanud peaga“. Ja nii see kordub veel mõned päevad, kuni seda tegevust pole enam kuhugi lükata.
Kiiruga saab plaan vormistatud ja endale vaikselt etteheiteid tehes, et seda kõike oleks võinud varem alustada kvaliteetsema tulemuse nimel.
See ongi lihtne näide prokrastineerimisest, mida paljud meist korduvalt läbi elavad. Kuigi soov on hommikul alustada kõige olulisema asjaga, nihkub see ometi edasi, sest muud tegevused tunduvad hetkel kiiremad, mugavamad, vajalikumad. Enamasti lubame endale, et järgmisel korral enam nii ei tee, aga kuidagi leiame end siiski samas tsüklis—täpselt nagu eelmisel korral.
Mis on prokrastineerimine?
Prokrastineerimine tähendab ülesannete edasilükkamist, kuigi teame, et see toob kaasa negatiivseid tagajärgi. Sageli varjame seda teiste "tähtsate" tegevuste taha – näiteks tundub, et oluline on hetkel vastata kiiretele e-kirjadele, süstematiseerida dokumente või osaleda koosolekutel, mille väärtus on tegelikult minimaalne. Paljudel juhtudel on viivitamine pehme enesepettus ennast tegusana hoidmise näol, kuid tegelikult põgeneme kõige olulisema ülesande eest.
Prokrastineerimise põhjuseid on mitmeid. Üks peamisi on hirm ebaõnnestumise ees – ülesanne tundub enne alustamist keeruline ja tekitab stressi. Või ka tüdimus, kui töömaht tundub liiga suur olevat. Enne suure ülesandega alustamist soovitakse “eduelamust” väiksemate tööülesannete täitmisega.
Tänapäeva sotsiaalmeedia on samuti suur prokrastineerimise katalüsaator. Tihti oodatakse ka perfektset olukorda, kus pea on puhanud, segajaid ei ole ja teised ülesanded on kõik tehtud. Reeglina seda ideaalset olukorda ei teki.
Kuidas prokrastineerimist vältida?
Kui ülesanne tundub suur ja hirmutav, siis on hea nipp alustada esimesest väikesest sammust – eduelamus motiveerib edasi liikuma. Alustamine on kõige raskem, kui sellest üle saada, siis on tõenäosus, et saad juba töövoogu sisse ja ei lase end katkestada.
Kasulik on otsustavalt vältida segajaid. Lülita välja teavitused ja leia keskendumiseks vaikne koht. Kui võimalik, määra kindel aeg, kus tegeled ainult ühe ülesandega.
Võid proovida ennast motiveerida väikeste preemiate abil, olgu selleks tass kohvi või lühike jalutuskäik pärast ülesande lõpetamist.
Sea endale selge eesmärk ja ütle kõigele muule “ei”. Kui tead täpselt, mida ja millal teha, on lihtsam vältida edasilükkamist.
Kokkuvõttes, edukas ajajuhtimine on oskus, mida saab arendada. Oluline on teadvustada, et prokrastineerimine ei tähenda laiskust, vaid tihti hirmu, stressi või läbimõtlemata harjumusi. Olles teadlik oma käitumisest ja rakendades sihipäraseid tehnikaid, saab sellest ajaröövlist üle.
Anneli on enam kui 20-aastase kogemusega suure ühiskondliku mõjuga projektide eestvedaja ja koolitaja. Ajajuhtimise koolitus annab osalejatele oskused ja tööriistad aja planeerimiseks ning tööülesannete organiseerimiseks. Vaata täpsemalt
siit. Seotud lood
Tehisintellekt on saanud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks, mõjutades otsustusprotsesse, ärimudeleid ja töömeetodeid. Juhtide peamine murekoht on tehistaibu turvaline rakendamine töökeskkonnas, kirjutab koolitaja Priit Ilomets.
Meil kõigil on 24 tundi ööpäevas, aga kuidas seda targalt kasutada? Kuhu aeg kaob? Mida muutes muutuks ka ajakasutus paremaks? Kuidas luua vähemaga rohkem? Äripäeva juhtimiskoolis uurime ajalõkse ja ajavõidu nippe.
Aastate jooksul, mil koolitaja Kristo Krumm on koolitanud algajaid juhte, jooksevad tema sõnul koolitustelt läbi sarnased mured ja väljakutsed. Peamiselt tulenevad alga juhi suurimad probleemid ja raskused vähesest kogemusest ning uute rollide omandamise keerukusest.
Mida paremini oskab juht ennast juhtida, seda suurepärasem on ta teiste inimeste juhtimisel, arutlesid menuka juhtimisraamatu autorid ja arengutreenerid Jaanika Rannula ja Aili Nurmeots.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.