Ameerika teadlased lõid nanotehnoloogial
põhineva nina, mille abil saab kehavedelikest otsida erinevate haiguste
lõhnu.
Erinevate katetega kulla üliväikesed nano-osakesed suudavad avastada kehavalke samal moel, kui inimese nina eristab lõhnu, kirjutas New Scientist.
"Inimese ninas on erinevaid retseptoreid, mis kõik reageerivad ühenditele veidi erineval moel," ütles Massachusettsi ülikooli teadlane Vince Rotello. "Iga lõhna jaoks pole eraldi retseptorit, vaid nina reageerib retseptoritelt saadud terviksignaalile."
Massachusettsi ülikooli ning Georgia tehnoloogiainstituudi teadlaste koostöös loodud seade kasutab sama põhimõtet valkude avastamisel.
Kunstninasid, mis suudavad avastada molekule, on loodud varemgi, kuid seekordne suudab toime tulla ka suuremate ning keerukamate molekulidega.
Uues nano-ninas on kuus retseptorit. Kõik need sisaldavad kulla erineva kattega miniosakesi (mõõduga 2 nanomeetrit) sisaldavaid lahuseid. Kõik katted sisaldavad lämmastikuaatomitest tehtud erinevad orgaanilisi molekule.
Valgud satuvad kõigile retseptoritele, kuid liituvad mõnedega neist paremini. Teadlased uurisid neid liitumisi, kasutades helendavaid signaalmolekule, mis liituvad nano-osakestega, kuid valk tõrjub need välja.
Mida rohkem väljatõrjumisi, seda enam valgust see toodab. Valgussignaalide tugevust analüüsib arvuti.
Rotello törühm tegi 56 pimetesti juhuslike valkudega, näitamaks seaduspära, et retseptorite poolt antud signaalide abil on võimalik valke eristada. Katsete tõepärasuseks osutus 96 protsenti.
Rotello arvab, et seadmest võiks olla abi haiguste avastamisel - selle asemel, et otsida mingit kindlat haigusemarkerit, märkaks nano-nina, et kehavedelikes on valkude tasakaal paigast ära.
"Meie eesmärk on, et nina annaks märku: "Ma haistan midagi.", ütles ta.
Esimesed katsetused, kus kasutati tervete ja haigete katseloomade vereplasmat, andsid lootust.
"Suudame leida muutusi vereseerumis ning töötame selle kallal, et see eristumisvõime oleks statistiliselt veenev," ütles Rotello. "Seejärel saame uurida, millised lõhnad osutavad kindlale vähile või mõnele teisele haigusele."
Loe ka teisi
Novaatori uudiseid.
Seotud lood
Hiljuti ilmusid nii Euroopas kui USAs
teated uut laadi väikesemõõtmeliste keskkonnasensorite loomisest.
USA teadlased on loonud uudse
elektroonilise nina, mis kasutab lihtsate, tööstuslikult toodetavate ja
keemiliselt tundlike polümeersete kilede komplekti.
USA teadlastel õnnestus toota laboris lõhna
tundvaid retseptoreid, mis tähendab, et funktsionaalse tehisnina loomine on
sammukese võrra reaalsusele lähemale jõudnud.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.