Heasüdamlik Männik liidab

Rootsis sündinud ja kasvanud Jaan Männik tuli Eestisse juhtima nõukaaegse kuvandiga Eesti Telefoni (nüüd Elion - toim.). Elionist leidis liigagi heasüdamlikuks peetav Männik inimese, keda ta äris üdini usaldas. Männik ei eita, et tal on Rootsis kujunenud pisut naivistlik mõttelaad - ta ei näe intriige seal, kus nõukaaegse karastusega inimesed seda kaugelt haistavad.

Hiljuti puhkes Teie sünnimaal suur siseinfoskandaal (eelmisel nädalal avalikuks tulnud Rootsi läbiaegade suurim siseinfoskandaal - toim.), kuidas Teie sellesse suhtute?

See näitab ühelt poolt Rootsi tugevust, et selline asi välja sõelutakse ning see jõuab kohtukulli ette. Olles aga Rootsi oludega kursis, võin öelda, et sellised majanduslikud kuriteod lõppevad harva sellega, et keegi mõistetakse süüdi. Rootsis on see tõsine probleem, et palju selliseid asju juhtub, kuid karistada saavad vähesed.

Kuna ma olen Eestis päris kaua elanud, pole minu jaoks vahet, kas see juhtus Rootsis, Soomes või Ameerikas. Ma ei ole enam emotsionaalselt Rootsiga nii seotud.

Miks Eesti Telekomist üldse lahkute, oli see omanike või Teie otsus?

Tõesti oli meil aastal 2003 Eesti Telekomi endise nõukogu esimehega Erik Hallbergiga juttu, et töötan juhatuse esimehena kuni pensionini järgmise aasta 15. aprillini. Kuid eelmise aasta lõpus andis ta mõista, et TeilaSoneras (Eesti Telekomi suuromanik - toim.) on oodata suuri struktuurimuudatusi ning tulemas on uued juhid ja vahetuda võib kogu TeliaSonera meeskond Eesti Telekomi nõukogus, kaasa arvatud nõukogu esimees. Nii jõudsime järeldusele, et mõttekas on lahkuda 22. mail toimuval Eesti Telekomi aktsionäride üldkoosolekul.

Mida Te edasi tegema hakkate?

Minu tulek Eestisse aastal 1992 ja hilisem töö siin, on väga emotsionaalselt seotud Eesti kiire arenguga. Ma tahaks hakata tegelema kõige laiemas mõttes Eesti arenguga. Mis see on, ei oskagi ma täpselt öelda.

Ma olen rääkinud mõne inimesega aga me ei ole midagi täpset kokku leppinud.

Kellega Te rääkinud olete?

Olen rääkinud mõne erakonna liidri ja mõne ministriga. Ma ei taha konkreetselt nende nimesid öelda.

On nad Isamaa ja Res Publica Liidu ridadest?

On ka neid ja on ka teisi erakondi olnud.

Olgu. Te olete lubanud pärast telekomist lahkumist hakata tegema Eestile head, mis see hea on?

See hea oleks oma kogemuste kasutamine Eesti heaks. Mul on ju võrdlemisi suur rahvusvaheline kogemus. Ka Eestis töötades on meil nõukogudes olnud palju rootslasi ja soomlasi. Kuna Eesti Telekom on börsiettevõte, on meil rahvusvahelised omanikud. Oluline kogemus on ka see, et olen olnud kahes suurfirmas juhatuse esimees.

Jah Teil on Eestis olemas firmade juhtimise kogemus, kuid Eestis elamise, Eesti elu tunnetamise kogemus pole Teil suur. Mida head Te siis oskaksite teha?

Hea tegemine ei tähenda seda, et istun kuskil kabinetis üksi ja nüüd mõtlen midagi välja.

Arvatavasti ma nõustaksin kedagi või teen mingis süsteemis tööd. Olles juht, ma tean, et kõige paremad tulemused tulevad siis, kui mingi väga erinevate kogemustega rühm inimesi on koos istunud, kuna teadmiste pagas on suur. Nii et ma näen ennast töötamas mõnes meeskonnas.

Kas Te pürite mõne erakonna nõunikuks?

Mulle pole seda pakutud. Mõnele inimesele ma olen andnud mõista, et võimalik, et ma ei astu erakonda, sest on ka neid töid, kus seda vaja ei ole. Kui seda vaja on, olen aga selleks valmis. Neid erakondi, kuhu astuda, on rohkem kui üks.

Te olete tänavu jaanuaris öelnud, et tark juht ei räägi oma poliitilistest eelistustest. Mullu aprillis seadis Res Publica Teid üheks presidendikandidaadiks. Minu silmis andsite sellega oma hinnangu oma poliitilistest eelistustest?

Kui ma selle pakkumise sain, seadsin ma tingimuseks, et ma ei astu erakonda ja olen poliitiliselt sõltumatu. Sellega nõustuti.

Võib-olla tõesti paljud inimesed ei märganud ega mäleta seda kommentaari, et ühe minu tingimusena, ütleb Res Publica ka avalikult välja, et ma pole erakonnaga seotud.

Erakonda ei kuulu, kuid ometi teatud eelistused kumavad läbi?

Presidendikoht ei ole erakonnapoliitiline koht. Ka presidendivalimiste protsessis tervitati seda mõtet, et president ei peaks olema otseselt seotud mõne erakonnaga.

Olite pettunud, et presidendikandidaatide karussellist edasi ei pääsenud?

Tegelikult oli mul sellega seoses väga palju positiivseid emotsioone. Esiteks oli hea see, et keegi üldse pakkus sellist võimalust, võtsin seda kui tunnustust, see oli suur au.

See viis-kuus nädalat oli minu elus üks tõsiselt meeldiv periood, see tõsiselt meeldis mulle. Ma ei ole inimene, kel ei ole huvid ainult äris, mulle on väga südamelähedased Eesti arengud. Olla president, on kindlasti tore, kuid teekond eesmärgini, on toredam.

See tõenäosus, et ma presidendiks saan, oli alla ühe protsendi. Ma ei olnud ka tõsine kandidaat, kuna ma ei ole Eestis väga tuntud. Eesti poliitiline ja äriringkond teab, kes ma olen aga laiem avalikkus Jaan Männikut eriti ei tea.

Teid peetakse liiga heaks inimeseks ning see teeb Teie elu raskemaks?

Juht peab olema positiivne ja hea inimene ning optimist. Viriseva ja näägutava juhiga ei taha keegi kaasa minna. Oma inimesi tuleb innustada positiivsete sõnumitega. Kindlasti on õnnestunud juhte, kes on autokraatsed ja kurjad. Mina olen valinud teise suuna.

Teie mõttelaadi on hinnatud naivistlikuks - Te ei tunneta intriigi seal, kus Eestis kasvanud tunnevad seda iga kehapooriga?

See on võimalik, ma ei eita seda. See on selle inimese saatus, kes tuleb teisest riigist. On olnud kindlasti olukordi, kus ma ei ole asjast aru saanud. Kui mõni nimi öelda, siis Valdo Kalm (EMT juhatuse esimees - toim.) ja Irina Morozova (Elioni võrgudirektor - toim.) on olnud mu Eesti karjääri jooksul mulle kõige tähtsamad ja tööalaselt lähedasemad inimesed, kellelt nõu küsida.

Kui tulin Eesti Telefoni tööle, oli seal palju tööl inimesi, kes ei osanud eesti keelt ja mina ei osanud vene keelt. Ka väliseestlastel oli selline maine, et ajame malakaga kommuniste ja venelasi taga. Kartsin sel ajal, kuidas hakkama saan. Juhtus aga see, et venelanna osutus üheks minu kõige lähedasemaks ja usaldusväärsemaks töökaaslaseks selle 15 aasta jooksul, mis ma siin töötanud olen. Tegin koostööd inimesega, kes tunneb konteksti.

Te saite isaks 50 aasta vanuselt, päris soliidne iga, kas enne tegite karjääri?

Olen ise ka sellele mõelnud. Pärast ülikooli lõppu huvitasid mind väga teised kultuurid, maad ning mulle meeldis reisida ja välismaal töötada. Pärast ülikooli läksin aastaks Kanadasse, olen elanud Saudi Araabias, USAs ja Jugoslaavias. Nii et selle karjääri võiks tõlgendada kui huvi reisimise vastu. Muide ma abiellusin 44-aastaselt.

Jaan on harukordne inimene. Ta on analüüsiv juht ja ettevõtja, kes oskab inimesi kuulata ning kelle otsused on põhjalikult kaalutletud. Majandusruumis vaatab Jaan alati kaugemale, sest kaptenina on ta aastaid juhtinud vaid suuri laevu, keda väiksemad tuuleiilid ei kõiguta.

Ta on omapärase huumorimeelega ja korrektse keelekasutusega nauditav esineja, kes oskab auditooriumi positiivselt enesega köita. Jaani süda on väga õigel kohal - ta on inimlik ja soe inimene.