Lihttöötajatele vähe koolitust

"See teeb veidi kurvaks, et nii 1999. aastal kui ka 2005. aasta uuringust selgub, et koolitatakse pigem kõrgharitud inimesi, madalama haridusega lihttöölised jäävad koolitusest sageli kõrvale," tõdeb statistikaameti analüütik Tiiu-Liisa Rummo-Laes.

Uuringu tulemusi üldistav Rummo-Laes märgib, et koolituste korraldamine ei sõltu mitte ainult ettevõtte tegevusalast, vaid ka ettevõtete suurusest. "Seega on kahes uuringus ilmnenud muutused valdkonniti põhjendatud tegelikult muutustega ettevõtete suuruses ehk töötajate arvus."

Teatavasti on Rummo-Laesi sõnul koolitused ettevõtete jaoks üsna kulukad ja koolitusvalmidus on seotud otseselt ettevõtte suurusega.

"Väikestel ettevõtetel on raha vähem ning samuti on võimalik, et väikestes ettevõtetes on raskem leida koolitusel viibivale töötajale asendajaid."

Näiteks 10-49 töötajaga ettevõtetest pakkus töötajatele koolitust ainult 62%, 50-249 töötajaga ettevõtetest 84%, aga 250 ja enama töötajaga ettevõtetest lausa 96%.

Täienduskoolitust pakkuvate ettevõtete osatähtsus on suurenenud kuue aastaga 3%. Juuresolevast tabelist näha, et selle osatähtsuse kasv on olnud 4%, kuid üks lisaprotsent tuleneb täienduskoolituse definitsiooni erinevusest. Kui 1999. aastal statistikaamet ei lugenud ettevõtte finantseeritavat tasemeõpet täienduskoolituse hulka, siis 2005. aastal luges.

Aasta lõpus avaldatakse põhjalikum elektrooniline analüütiline teemaleht täiskasvanute koolitusest ettevõtetes statistikaameti koduleheküljel.

2009. aastal ilmub analüütiline kogumik, milles on täiskasvanute koolituse uuringu tulemuste analüüs ning seda nii ettevõtete kui ka üksikisikute osas.

Isiku tasandil täiskasvanute koolituse uuringu korraldab statistikaamet tänavu septembrist kuni detsembrini.