Euroopa Liit on rünnaku all sest Venemaa
ründab Eestit, vahendas väliministeerium välisminister Urmas Paeti
avaldust.
Paeti avaldus:
Pronkssõduri küsimus ja vandalism Tallinnas oli Eesti siseasi, aga Venemaa koordineeritud tegevus Eesti vastu on kogu Euroopa Liidu asi. Seega on Euroopa Liidu ja Venemaa suhted väga keerulises olukorras.
Rünnak on ühtaegu virtuaalne, psühholoogiline ja reaalne.
Tallinnas ja teistes Eesti linnades enne rahutusi kohtusid vene saatkonna esindajad vägagi kummalistes kohtades, nagu näiteks Tallinna botaanikaaed, rahutuste peamiste organisaatoritega.
On tuvastatud IP aadresside kaudu, et küberterroristide rünnakud Eesti valitsusasutuste ja Presidendi kantselei internetisaitidele on tulnud konkreetsetest arvutitest ja isikutelt Vene valitsusorganites, kaasa arvatud Vene Föderatsiooni Presidendi administratsioonis.
Euroopa Liidu eesistuja vahendusel Eestit külastav Vene riigiduuma delegatsioon nõuab valitsuse tagasiastumist ning keeldub koostööst ja dialoogist, vaid esitavad nõudmisi ja valeväiteid. See on sekkumine Eesti siseasjadesse.
Noorteorganisatsioon Našhi on Eesti saatkonna Moskvas, kus ka saatkonna töötajad elavad, täielikult sisse piiranud, sisuliselt on töötajad pantvangis. Vene parlamentäärid on täna öelnud, et kui oleks soov, teeks miilits kolme minutiga saatkonna esise puhtaks – kuid miilits on öelnud, et neil on antud ülesanne tagada vaid miinimumkaitse. Täna rebiti saatkonna territooriumilt, saatkonna hoonelt Eesti lipp. See kõik on Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni rikkumine.
Vaenu õhutavate vene noorteorganisatsioonide, nagu Našhi ja Molodaja Gvardija, otsesed seosed Kremliga on üldteada, nagu ka see, et Moskva saatkonda täielikus piiramisrõngas hoidjatele makstakse selle tegevuse eest Kremlist palka – 550 kuni 1000 rubla korra eest.
Vene telekanalid, mille „vabadusest” teab terve maailm, ei näita mitte tänaval laamendavaid marodööre, vaid politseinike terrori käes vaevlevaid „süütuid” vene rahvusest kodanikke ning edastavad uudiseid, nagu tapaks Eesti politsei kinnipeetavaid ning Eesti sõjaväele olevat antud käsk tulistada venelasi. See on jäme vale.
Kinnitan teile – kõigi nende väidete tõestamiseks on meil piisavalt tõestusmaterjali.
See kõik näitab selgelt, et vene rahvusest inimeste tulevik Eesti Vabariigis on vaid retooriliseks ettekäändeks „aktiivsetele meetmetele” ja neidsamu meie kaasmaalasi kasutatakse ära palju suuremas poliitikas.
Viin neljapäeval valitsusse ettepaneku, milliseid meetmeid Euroopa Liit Eesti arvates Venemaa suhtes kehtestama peaks. Need meetmed peavad mõjuma Venemaale nii, et Venemaa lõpetab rünnakud ja siseasjadesse sekkumise ning asub täitma Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni. Meetmed peaksid puudutama Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid täies ulatuses.
Peame vajalikuks, et Euroopa Liit reageeriks Venemaa käitumisele maksimaalselt tugevalt. See võib tähendada erinevate kõneluste peatamist või nende mittealustamist Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Tõsiselt tuleb kaaluda Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumise edasilükkamist.
Kui olukord Moskva saatkonna ümbruses homme kella üheksaks ei normaliseeru, lõpetab Eesti kõigi konsulaarteenuste osutamise, v.a. konsulaarabi osutamise Eesti Vabariigi kodanikele, Moskva konsulaadist kuni olukorra normaliseerimiseni. Jälgime ülimalt tähelepanelikult julgeolekuolukorda ka teiste esinduste juures Venemaal.
Seotud lood
Venemaa noorteühendus „Naši” kavatseb
kolmapäeval blokeerida Eesti numbrimärkidega autode sõidu Venemaale, teatas
dp.ru.
Välisminister Urmas Paet avaldas ülimat
hämmastust Venemaa Euroopa Liidu suursaadiku Vladimir Tšižovi reedel Financial
Timesile antud intervjuus avaldatud seisukohavõtu üle.
Eesti saatkond Moskvas lõpetas
alates täna hommikust ajutiselt konsulaarteenuste osutamise, kuna olukord
saatkonnahoone juures pole normaliseerunud.
Vene riigiduuma delegatsiooni juht Nikolai
Kovaljov ütles täna Vene saatkonnas pressikonverentsil, et tema isiklik arvamus
on, et pole vaja Eestile sanktsioone kehtestada.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.