Suurematel on võim!

Seda, et suuremad on tugevad ning neil on rohkem võimu kui väikestel, peegeldab ehedalt ka statistikaameti värskelt kokku kogutud andmetest täiskasvanute koolituse kohta ettevõtetes.

Näitavad ju uuringu esialgsed tulemused, et oma töötajatele suudavad kõige rohkem pakkuda koolitusi suurettevõtted. Väiksemate ettevõtete ehk alla 50 töötajaga ettevõtete seas on koolitust pakkunud ümmarguselt 60%.

Peamiselt on see põhjendatav sellega, et koolitused on kallid. Lisandub aga ka see, et tõenäoliselt ei ole väikestel firmadel tööl inimesi, kes spetsiaalselt koolituste valdkonnaga tegeleks ning näiteks tegeleks ka intensiivselt koolitustoetuste taotlemisega.

Selle põhjus on muidugi mõistetav - väiksemate firmade rahakott on peenem, väiksema töötajate arvu tõttu on raske koolituskarussellil pöörlemiseks asendustöötajaid leida.

Teiselt pool nõustun statistikaameti analüütiku kahetsusega, et ettevõtete koolituste korraldamisel on suurema tähelepanu pälvinud kõrgharidusega inimesed ning nii-öelda lihttöölised jäävad pahatihti koolitustest kõrvale.

Kuid seda tendentsi on raske seostada sellega, kas ettevõtte rahakott on paks või mitte. Ei tahaks uskuda, et asi on selles, nagu lihttööline ei vääriks koolitamist - või, nagu öeldakse: sinna tuleb ikka juurde, kus juba on.

Usun, et põhjus on lihtsalt selles, et firmad ei ole veel lihttöölisteni jõudnud ning eelnimetatud tendents pöördub lihttöötajate kasuks.

Viimasel ajal palju räägitud teenindajate ja/või teeinduse halb kvaliteet näib statistika järgi samuti väikeste ettevõtete taha jääma.

2005. aasta andmeil on üle 80% jaekaubandusettevõtetest väiksed alla 50 töötajaga ettevõtted. Sellepärast on ka mõistetav, miks on jaekaubandusfirmade seas olnud koolituste korraldamise osatähtsus aastate jooksul väike.

Statistikaameti koolituse uuringute järgi oli 1999. aastal koolitusi korraldanud kaubandusettevõtete osatähtsus 50% ning 2005. aasta uuringu järgi oli see osatähtsus 56%. See on kõigist valdkondadest üks madalamaid.