Nobeli laureaat peab Putinit Stalinist hullemaks

Akadeemia asutas tsaar Peeter I aastal 1724 ning see on tegutsenud ilma valitsuse sekkumiseta.

Vene teadlased on alates 1904. aastast pälvinud 17 Nobeli preemiat, värskeimad nobelistid on 2003. aastast füüsikud Vitali Ginzburg ja Aleksei Abrikosov.

Nüüd pelgavad teadlased, et akadeemia autonoomia seab ohtu valitsuse kava võtta kontrolli alla akadeemia juhtimine, rahastamine ning akadeemiale kuuluvad varad.

Kreml põhjendab kava - akadeemia tuleb kaasajastada ning saada noorema põlvkonna teadlaste poolt loodud patentidest riigile kasu. Lisaks on vaja panna piir ajude äravoolule Venemaalt.

Teadlased näevad selles Putini kontrolliiha uut sihtmärki ning järjekordset rünnet vabalt mõtlevatele institutsioonidele.

Nobelist Vitali Ginzburg, kes hoolimata 90 eluaastast on endiselt teaduses tegev, ütles, et Putini Venemaa on hullem kui Stalini Nõukogude Liit. "Muidugi, Stalini ajal oli akadeemia kommunistliku partei keskkomitee kontrolli all," ütles Ginzburg intervjuus Sunday Telegraphile.

"Aga Stalini ajal oli võimalik välja tulla ideedega ning viia need ellu." Ta tõi näiteks sputniku kosmosse lennutamise. "Nüüd tahab valitsus teaduselt vaid tulusid ja kasumit, see on absurdne."

Tema sõnul peitub põhjus Putinis. "Meie demokraatia on ideaalist kaugel."

Kreml püüdis eelmisel aastal suurendada oma poliitilist mõju akadeemias, kuid üles seatud kandidaadid kukkusid uute akadeemikute valimistel läbi. Mõned neist olid väidetavalt sedavõrd võhiklikud, et jäid gravitatsiooniseaduse selgitamisega hätta.

Seejärel tuli Vene haridus- ja teadusministeerium välja Teaduste Akadeemia nõukogude ajast pärit põhikirja muudatustega. Muuhulgas nägi see ette Kremli esindajatest järelevalvenõukogu moodustamise, mis peaks arvet akadeemia raha ning kinnisvara üle.

Akadeemia saab aastas teadusgrantidest ligi 20 miljardit Eesti krooni, selle alla kuulub ligi 400 insituuti ning akadeemias töötab ligi 200 000 inimest üle Venemaa.

Akadeemia asepresident Valeri Kozlov ütles, et valitsus üritab haarata kontrolli akadeemia raha ja varade üle. Eelmisel kuul hääletasid akadeemia liikmed pea ühehäälselt maha põhikirjaparanduse, mis seaks ohtu akadeemia autonoomsuse.

Samas väidavad Putini-meelsed, et akadeemia on raugastunud akadeemikute kontrolli all ning noored andekad teadlased suunduvad välismaale otsima paremaid võimalusi ja sissetulekut.

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.