Ülikoolid ja avalik-õiguslikud
uurimisasutused juhivad biotehnoloogia globaalset arengut ning patenteerimise
aktiivsuse poolest on USA ja Jaapan Euroopast kaugel ees, selgub globaalsest
patentide analüüsist.
Intellektuaalomandiga tegelev Suurbritannia ettevõte Marks Clerk analüüsis ülikoolidele, avalik-õiguslikele uurimisasutustele ning ettevõtetele ajavahemikul 2002-2006 välja antud patente biotehnoloogia valdkonnas. Uuringu ühte autorit Gareth Williamsit üllatas akadeemilise sektori domineerimine, samuti valmistas talle meelehärmi, ent vähem üllatust Euroopa patenteerimise madal tase võrreldes USA ja Aasiaga, vahendas Eesti geenikeskus Financial Timesi.
Kolm kõige enam patente omandanud organisatsiooni olid Jaapani Teaduse ja Tehnoloogia Agentuur 1022 patendigrupiga (patendigrupp - ühe leiutisega seotud patendid), California Ülikool 543 ja USA valitsus 443 patendigrupiga.
Kõrgeimate positsioonidega ettevõtted on neljandal kohal olev Genetech 421 patendigrupiga ja kuuendal kohal olev Millennium Pharmaceuticals. Top 20-s domineerivad valdavalt USA ülikoolid.
Edukaim Euroopa ülikool selle analüüsi põhjal on Oxford 65 patendigrupiga, mis jääb siiski vähemalt kahekordselt alla näiteks Texase, Pennsylvania, Florida, John Hopkinsi, Stanfordi ja Columbia ülikoolidele.
Dr Williamsi sõnul ei peegelda Euroopa juhtivate institutsioonide suhteliselt kesine uudsete biotehnoloogiliste lahenduste patenteerimine siiski vähest akadeemilist suutlikkust, vaid pigem nende madalat võimet realiseerida oma tohutu teaduslik potentsiaal majanduslikuks väljundiks.
Loe ka teisi
Novaatori uudiseid.
Seotud lood
Homme avab Tallinna külje all Peetri külas
uue ehitusmasinate müügikeskuse AS Balti Ehitusmasin-Baltem. Tegemist on ühe
suurema Jaapani kapitalil põhineva investeeringuga Eestisse, ulatudes poolesaja
miljoni kroonini.
Jaapani väliskaubanduse ülejääk kasvas
juunis märgatavalt. Põhjus on peamiselt automüügis, teatas riigi
rahandusministeerium.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.