Tallinna rahutuste järel alustas Sillamäel
eesti keelt õpetav Kristi Tamm presidendile kirja kirjutamist murega, et
venelased tunnevad end siin teisejärgulistena.
Olen õpilastega suheldes kogenud, et paljud (sh ka heal järjel olevad) venelased tunnevad end Eestis teise sordi inimestena, lausus ta Eesti Päevalehele. “Näiteks hall pass ehk — nagu venelased ütlevad — hundipass.”
Venelastel on hinge peal, et kuigi nad on Eestis sündinud või siin kaua elanud, ei tunnista riik neid omaks, nentis õpetaja. “Venelasi, kes on siin oma lapsed sünnitanud ja oma vanemad matnud, häirib, kui neid nimetatakse okupandiks.”
“Eesti on nende kodu, Venemaal neid omaks ei võeta. Nad on võõrad — pribaltiiskije,” kommenteris õpetaja.
Seotud lood
Tartu Puškini gümnaasiumi noored kardavad,
et pärast pealinna pronksiööd on venelaste ja eestlaste suhted pikaks ajaks
katki.
BBC World'is läks laupäeval ja pühapäeval
eetrisse EL-Venemaa tippkohtumisele pühendatud esinduslik vestlusring. Euroopa
Parlamendi sotsiaaldemokraate esindas vestlusringis Marianne Mikko.
Kaitsepolitsei on märganud harimatute
"aktivistide" püüdeid ässitada venekeelseid noori haridusreformi vastu, mis
tegelikult aga pärsib noorte läbilöögivõimet Eestis ja mujal Euroopas.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.