Tallinna rahutuste järel alustas Sillamäel
eesti keelt õpetav Kristi Tamm presidendile kirja kirjutamist murega, et
venelased tunnevad end siin teisejärgulistena.
Olen õpilastega suheldes kogenud, et paljud (sh ka heal järjel olevad) venelased tunnevad end Eestis teise sordi inimestena, lausus ta Eesti Päevalehele. “Näiteks hall pass ehk — nagu venelased ütlevad — hundipass.”
Venelastel on hinge peal, et kuigi nad on Eestis sündinud või siin kaua elanud, ei tunnista riik neid omaks, nentis õpetaja. “Venelasi, kes on siin oma lapsed sünnitanud ja oma vanemad matnud, häirib, kui neid nimetatakse okupandiks.”
“Eesti on nende kodu, Venemaal neid omaks ei võeta. Nad on võõrad — pribaltiiskije,” kommenteris õpetaja.
Seotud lood
Tartu Puškini gümnaasiumi noored kardavad,
et pärast pealinna pronksiööd on venelaste ja eestlaste suhted pikaks ajaks
katki.
BBC World'is läks laupäeval ja pühapäeval
eetrisse EL-Venemaa tippkohtumisele pühendatud esinduslik vestlusring. Euroopa
Parlamendi sotsiaaldemokraate esindas vestlusringis Marianne Mikko.
Kaitsepolitsei on märganud harimatute
"aktivistide" püüdeid ässitada venekeelseid noori haridusreformi vastu, mis
tegelikult aga pärsib noorte läbilöögivõimet Eestis ja mujal Euroopas.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.