• OMX Baltic0,12%272,01
  • OMX Riga0,43%867,56
  • OMX Tallinn−0,13%1 730,35
  • OMX Vilnius0,19%1 068,83
  • S&P 500−0,04%6 037,59
  • DOW 300,07%43 325,8
  • Nasdaq −0,05%20 020,36
  • FTSE 100−0,22%8 119,33
  • Nikkei 2251,8%40 281,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%106,86
  • OMX Baltic0,12%272,01
  • OMX Riga0,43%867,56
  • OMX Tallinn−0,13%1 730,35
  • OMX Vilnius0,19%1 068,83
  • S&P 500−0,04%6 037,59
  • DOW 300,07%43 325,8
  • Nasdaq −0,05%20 020,36
  • FTSE 100−0,22%8 119,33
  • Nikkei 2251,8%40 281,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%106,86
  • 24.05.07, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Superstaar-linnu pole olemas

Oma palju tähelepanu saanud hiljutises töös nimega "Superstaar-linnad" väidavad majandusteadlased Joseph Gyourko, Christopher Mayer ja Todd Sinai, et kõrge staatusega linnades nagu London, Pariis ja New York - aga ka Philadelphia ja San Diego - tõuseb kinnisvara väärtus teiste linnadega võrreldes pidevalt edasi. Sisuliselt väidavad autorid, et neis linnades jätkub kinnisvarabuum igavesti.
Paljudele inimestele tundub, et staarlinnade teooria kinnitab nende aimdusi, et kui mujal ka elamuhinnad langevad, siis neis paikades maju ostes teenib investor pikas perspektiivis kõva raha. Tegelikult pole sellel järeldusel mingit alust.
Miks peaks elamute väärtus glamuurlinnades igavesti tõusma? Gyourko, Mayer ja Sinai põhjendavad oma väidet nende linnade erilisusega. Maaressurss on piiratud, ja kui me eeldame, et SKP tõuseb igavesti ja erinevused sissetulekutes muudkui suurenevad, siis tekib pidevalt juurde jõukaid inimesi, kes neis paigus hindu üles ajavad.
Autorid toovadki kinnituseks piisavalt tõestusmaterjali. Kõige kallimates linnades elab aina rohkem jõukaid inimesi. SKP on arenenud riikides kasvanud umbes 3 protsenti aastas ning paljudes arengumaades veel palju kiiremini. Loomulikult ei teki neis linnades maad juurde.
Aga mida need argumendid tegelikult näitavad? Kuigi superstaar-linnades on tõesti kindel hulk maad, leidub küllaga maad mujal, kuhu võib rajada uusi linnu. Ja seda ka tehakse. Tuntuimateks näideteks on pealinnadeks rajatud Brasilia (1950ndad), Canberra (1910ndad), Islamabad (1960ndad), New Delhi (1910ndad) ja Washington DC (1790ndad). Nende linnade edu nii valitsus- kui majanduskeskustena annab kinnitust, et maa saab oma väärtuse hästiplaneeritud linnalt.
Tõsi, selliste linnade rajamine on harv nähtus. Kuid kinnisvaraarendajad oskavad üsna leidlikult rajada glamuurseid väikseid elamupiirkondi suurlinnade lähedusse. Seda juhtub kõikjal ja pidevalt, nii et me ei pane seda enam eriti tähelegi.
Uued linnad kerkivad nagu seened pärast vihma ja meelitavad inimesi eemale vanadest keskusest. Ning tihti näivad need uued linnad värskemad ja helgemad kui vanad, mis tunduvad kaootilised ja lagunevad. Seega ei ole põhjust arvata, et elamu hind mõnes kuulsas linnas pikas perspektiivis aina tõuseb.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele