Kuigi Eesti ametkonnad erinevalt Rootsist
riigi varimajanduse osakaalu SKP suhtes ei väljenda, näitavad arvud, et musta
raha tähtsus Eestis väheneb.
"Meie uurime varimajandust üksikute valdkondade kaupa, näiteks ümbrikupalku, salatubaka ja -alkoholi tarbimist jne ning kõik need valdkonnad näitavad langust," ütles konjunktuuriinstituudi majandusuuringute sektori juhataja Evelin Ahermägi. "Statistikaameti hinnangul oli musta majanduse osakaal SKPst kunagi umbes 10%, kuid see osakaal on ilmselt vähenenud," lisas ta, spekuleerimata selle üle, kas Eesti majanduses võiks musta raha liikuda proportsionaalselt rohkem või vähem kui Rootsis.
Mai keskel avaldatud konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal selgub, et näiteks tarbijate enda hinnangul läks 2006. aastal nende endi kulutustest mustale turule u 8%. Veel 2000. aastal oli vastav näitaja 13%.
Märgatavalt on vähenenud ka salaalkoholi ostmine. Kui 1998. aastal ostis salaalkoholi küsitletuist 36%, siis 2006. aastaks oli neid ostjaid veel vaid 5%. Samas on salasigarettide osakaal turul püsinud enam-vähem muutumatuna 30-40% piirimail.
"Üldiselt aga sõltub varimajanduse osakaalu määramine väga paljus sellest, mida varimajanduseks peetakse. Tulemus sõltub sellest, kas varimajanduseks peetakse vaid ümbrikupalku ja narkokaubandust või kuuluvad sinna alla ka lapselapsi hoidvad vanaemad," selgitas Ahermaa.
Seotud lood
Maailmapraktika näitab, et majanduse
jahtumine viib mustale turule tegutsema paljud firmad, mis muidu töötaks täiesti
legaalselt. Kuidas on sellega lood Eestis?
Varimajandus on Rootsis alates 1990.
aastast pea kahekordistunud, moodustades riigi sisemajanduse koguproduktist
6,5%.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.