OMX Baltic−0,05%272,79
OMX Riga−0,15%874,26
OMX Tallinn−0,46%1 752,26
OMX Vilnius−0,1%1 048,12
S&P 5000,59%6 008,31
DOW 300,84%44 095,52
Nasdaq 0,19%19 305,98
FTSE 100−0,84%8 072,39
Nikkei 2250,3%39 500,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,93
GBP/EUR0,00%1,21
EUR/RUB0,00%104,5

OMX Baltic−0,05%272,79
OMX Riga−0,15%874,26
OMX Tallinn−0,46%1 752,26
OMX Vilnius−0,1%1 048,12
S&P 5000,59%6 008,31
DOW 300,84%44 095,52
Nasdaq 0,19%19 305,98
FTSE 100−0,84%8 072,39
Nikkei 2250,3%39 500,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,93
GBP/EUR0,00%1,21
EUR/RUB0,00%104,5

28.05.07, 12:25

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rootsis on varimajandus kahekordistunud

Varimajandus on Rootsis alates 1990. aastast pea kahekordistunud, moodustades riigi sisemajanduse koguproduktist 6,5%.

Agnes Ojala

Rootsi keskpanga analüütikud Gabriela Guibourg ja Björn Segendorf uurisid, kui palju on riigis ringluses raha ja kui palju sellest kasutatakse legaalselt.

"Meie andmetel on halli ja musta majanduse osakaal SKPs kahekordistunud," kirjutasid analüütikud. Täpsemalt on varimajandus Rootsi SKPst tõusnud varasemalt 3,8%-lt 6,5%-ni. Aastas on seega varimajanduses kasutusel 150 miljardit Rootsi krooni ehk 255 miljardit Eesti krooni, kirjutas Rootsi majandusleht Dagens Industri.

Varimajanduse arvele läheb Guibourgi ja Segendorfi sõnul enam kui pool kõigis sularahatehingutes kastutatavast rahast. Uurimisperioodil 1990.-2004. aastani moodustas ebaselgetel põhjustel kasutatud raha hulk 67% kogu ringluses olevast sularahast. Number kasvab pidevalt.

Uurijad ei toonud välja põhjuseid, miks on Rootsis varimajanduse osakaal nii palju kasvanud. Samas aga väitsid nad, et umbes sama tulemuseni jõutakse ka teisi Põhjamaasid analüüsides.

Varimajanduse osakaalu suurenemist kinnitavad ka Rootsi majanduskuritegusid uuriv amet ja maksuamet. "Sularaha kasutamine on tunduvalt ulatuslikum kui seaduslikuks kauplemiseks vajalik," ütles majanduskuritegusid uuriva ameti peadirektor Gudrun Antermar.

Traditsiooniliselt liigub palju musta raha juuksurisalongides, restoranides ja taksoettevõtetes, kuid kõige suurema osa varjatud tuludest teenivad Rootsis põllumajandus-, metsa- ja kalandussektor.

Maksuameti arvutuste kohaselt saab kalur igale legaalselt teenitud 100 kroonile lisaks 77 krooni musta raha. Talupidajad teenivad mustalt 100 krooni kohta 67 krooni, restoranipidajad 52, juuksurid 45 ja taksojuhid 37 krooni.

Suurimad summad aga liiguvad maksuameti hinnangul teistes sektorites: üürisektoris ja ettevõtlusteenustes (14 miljardit Rootsi kr ehk 24 miljardit Eesti kr), jaekaubanduses (8 miljardit Rootsi kr ehk 13,6 miljardit Eesti kr) ja ehituses (6 miljardit Rootsi kr ehk 10,2 miljardit Eesti kr).

Täiesti kriminaalse tegevuse ehk näiteks narkokaubanduse ja prostitutsiooni osakaal mustas majanduses aga on suhteliselt väike, ulatudes 5 miljardi Rootsi kroonini ehk 8,5 Eesti kroonini.

Agnes Ojala

Seotud lood

Uudised

28.05.07, 16:14

Instituut: Eestis on varimajandus kahanev nähtus

Kuigi Eesti ametkonnad erinevalt Rootsist riigi varimajanduse osakaalu SKP suhtes ei väljenda, näitavad arvud, et musta raha tähtsus Eestis väheneb.

Sisuturundus

06.11.24, 13:18

Kuidas looduslik abivahend aitas mul sõltuvusprobleemiga toime tulla?

Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.