Veeteede ameti tellimusel valmisid sisevete
mõõdistamiseks ja navigatsioonimärkide paigaldamiseks ning hoolduseks mõeldud
hüdrograafia- ja poilaevad EVA-301 ja EVA-302, teatas amet.
Esimesena jõudis aprilli lõpus Veeteede Ameti sadamasse Tartus poilaev EVA-302. Laev on kavandatud tööks kiirevoolulisel ja kohati väga madalal Narva jõel, samuti madalaveelisel Võrtsjärvel; kasutatakse seda sisevete navigatsioonimärkide, peamiselt poide ja toodrite paigaldamiseks ning hoolduseks.
Alumiiniumkerega laev on 14 meetri pikkune ja 4 meetri laiune, süvis 0,6 meetrit. Narva jõe kärestike ületamiseks on laev varustatud piisava võimsusega mootorite ja veepaiskuritega ning põhi tugevdusredaanidega. Laeva maksumus oli 8,6 mln krooni, millest 75% rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF – European Regional Development Fund) ja 25% riigieelarvest.
Teine projekti raames ehitatud laev EVA-301 jõudis Tartusse mai teises pooles ja selle töökorda seadmine lõpeb juuni esimestel päevadel. Laeva hakatakse kasutama peamiselt sisevete mõõdistuslaevana ja kevadeti-sügiseti ujuvmärkide paigaldamiseks ning väljavõtmiseks siseveekogudel. See on katamaraan-tüüpi laev, mis hakkab tegema Peipsi, Lämmijärve ja Emajõe alamjooksu hüdrograafilisi mõõdistustöid ning navigatsioonimärgistuse hooldustöid samas piirkonnas.
Alumiiniumist kaksikkerega laev EVA-301 on 19 meetri pikkune ja ligi 7 meetri laiune, süvis 1,0 meetrit. Laev on varustatud ka kaheksa ühekanalilise laevakeres paikneva sügavusanduriga ja 24-kanalilise lehviksonariga mõlemas pardas.
Pärast EVA-301 töökorda seadmist läheb laev sõidu- ja töökatsetustele ning seejärel tööle Lämmijärvele. Hiljem alustab EVA-301 Peipsi järve lausmõõdistamist Eesti territoriaalvee piirides. Laeva maksumus oli 22,7 mln krooni, millest 75% rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 25% riigieelarvest.
Mõlemad laevad ehitas Uusikaupunkki Työvene OY ja nende kodusadamaks saab Veeteede Ameti sadam Tartus.
Kahe sisevetel töötamiseks mõeldud laeva ehitamine on osa ERDF kaasfinantseeritavast projektist “Emajõe, Narva jõe ja Peipsi-Lämmijärve veeteede kaasajastamine ning eelduste loomine ohutu veeliikluse tagamiseks rekonstrueeritud veeteedel”, mis kestab kava kohaselt kuni 31. jaanuarini 2008.
Seotud lood
Veeteede ameti väike- ja siseveelaevade
osakonna vanemispektor Peeter Kase sõnul hakatakse seni kontrollimata jäänud
Lääne-Eesti vetes edaspidi reide päris tihti tegema.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.