Arco Vara juhatuse esimees Viljar Arakas
ütles, et ettevõte plaanib Balkani kinnisvaraturul head raha teha.
"Arco Vara tahab edasi liikuda! Balkanimaad Rumeenia ja Bulgaaria, aga ka Ukraina on samas seisus nagu Eesti 5-7 aastat tagasi. 1990ndate algul Baltimaadesse tulnud investorid teenisid siin head raha. Meie kavatseme Bulgaarias, Rumeenias ja Ukrainas sama teha," rääkis Arakas ettevõtte investeerimisplaanidest.
Arco Vara juhi sõnul tahavad nad teha võimalikult suuri projekte, sest suuremate projektide puhul on väiksem konkurents. "Tahame luua uusi keskkondi. Ostame maatüki ja loome sinna keskkonna. Me ei hakka ehitama maju valmiskeskkonda. Tahame teha Veskimöldreid teistesse riikidesse," ütles Arakas. Arco Vara sihtgrupp on just kõrgem kesklass. "Me ei aja maksimumi taga. Seetõttu ei arenda me näiteks Tallinna vanalinnas," märkis ta.
Ettevõte proovib minimeerida tegevusriske uutel turgudel. Algselt keskendub Arco Vara uutel turgudel vaid olemasolevate ehituslubadega projektide arendamisele. Äripindade arenduses keskendutakse vaid objektidele, mis on juba ette müüdud või omavad selget lühiajalist väljumisstrateegiat.
Arco Vara on juba alustanud tegevust uutel turgudel Ukrainas, Bulgaarias ja Rumeenias. Pikemas perspektiivis kavatseb Arco Vara alustada ehitustegevust Bulgaarias ja Rumeenias, algselt kui arendusdivisjoni lepinguline peatöövõtja.
Bulgaaria, Rumeenia ja Ukraina on eeldatavalt kiire kinnisvaraturu arengu lävel, mis on üks põhjusi, miks ettevõte uutele turgudele laieneb. Esialgu keskendub Arco Vara neis riikides pealinnadele. Arco Vara juhtide sõnul on kõik eeldused kiireks arenguks täidetud: kiire majanduskasv ja reaalpalga kasv, uued Euroopa Liidu liikmed (Bulgaaria ja Rumeenia), madal eluasemelaenude hulk, eluruumi pind elaniku kohta umbes 30% Euroopa Liidu vana 15 liikmesriigi keskmisest.
Samas kavatseb Arco Vara suurendada ehitusvõimsust Eestis ja Lätis. Arakas märkis, et ettevõttel ei ole plaanis Baltimaadest ära minna, aga laienemise läbi kavatsetakse riske hajutada. "Täna on peaaegu kõik ettevõtte arendusdivisjonis Eestis ja Lätis. Arco Varal on eesmärk viia pool arendusdivisjoni varadest aastaks 2011 väljaspool Baltikumi. Pikas perspektiivis peaks elukeskkondade arendus moodustama umbes 70% kogu arendustegevusest," rääkis Arakas. Eesmärk on kasvatada ka büroode arvu: aastaks 2009 peaks olema 12 bürood Eestis. 15 Lätis. 4 Leedus, Ukrainas, Rumeenias ja Bulgaarias.
Arakas peab Arco Vara edu aluseks ettevõtte ärimudelit, millel on kolm olulist osa: teenindus, arendus- ja ehitusdivisjon.
"Uues riigis luuakse esiteks vahendusbüroo. Kinnisvara müüvad just kohalikud, sest kinnisvara on väga kohalik äri. Kõigepealt pead saama kohalikuks ja alles siis hakkad investeerima," rääkis Arco Vara juht.
Praegu on Arco Varal 25 bürood kuues riigis. Teenindusdivisjon loob kontsernile kaubamärgi tuntuse ja tegutsemisvõimalused uutel turgudel. Arendusdivisjon keskendub suures osas elu- ja äripindade arendusele pealinnades ja nende ümbruses. 2001. aastal asutatud ehitusdivisjon omab kompetentsi ka keskkonna- ja sanitaarehituse valdkonnas.
Täna, 4. juunil 2007 algab Baltikumi juhtiva kinnisvaraettevõtte Arco Vara AS aktsiate esmane avalik pakkumine Eestis ja Lätis, millega seoses on ettevõte esitanud taotluse oma aktsiate noteerimiseks Tallinna Börsi põhinimekirjas.
Seotud lood
Arco Vara ühe omaniku Arti Arakase sõnul
tehti ettevõttele viimati müügipakkumine 1998. aastal.
Arco Vara suuromanikud Arti
Arakas, Richard Tomingas ja Hillar-Peeter Luitsalu võivad aktsiate avaliku
pakkumise tulemusena investoritelt saada kuni 1,56 miljardit krooni täiendavat
kapitali.
Arco Vara juhatuse esimehe Viljar
Arakase sõnul püsib nõudlus kvaliteetse kinnisvara järele kõrge ning maksab
projekti asukoht.
Täna, 4. juunil 2007 algab Baltikumi
juhtiva kinnisvaraettevõtte Arco Vara AS aktsiate esmane avalik pakkumine Eestis
ja Lätis, millega seoses on ettevõte esitanud taotluse oma aktsiate
noteerimiseks Tallinna Börsi põhinimekirjas, teatas firma.
Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele