Moneygrami, Western Unioni või E-Goldi
kaudu tehtud ülekande kättesaamise järel naeratavad müüjad kliendi kirjadele
enam ei vasta, kirjutas Eesti Ekspress.
"I understand your worries. The company sells products offline for a long time already. I asked our executives about a regular merchant account to accept credit cards, but they really don’t care, because the web site and sales are just an experiment for them. Near 98% of all our orders are offline wholesale orders."
Sellise usutava (a' la mõistame teie muret, aga kogu veebiäri on meie muidu lugupeetavale hulgifirmale kõigest ebaoluline eksperiment) jutuga lohutas internetipoe FastSLR.com klienditeenindaja Jessica Parks eestlannat, kes ei saanud aru, miks ta väidetavalt Rootsis baseeruvas veebipoes krediitkaardiga maksta ei saa. Seletus tundus nii usutav, et Tallinnas elav 34aastane naine saatis digikaamera ja mälukaardi eest FastSLRile Moneygramiga 2064 dollarit, kuid tellitud kaup ei jõudnud kohale kunagi – isegi mitte poolteist kuud hiljem. Varem nii abivalmis Jessica Parks e-kirjadele enam ei vastanud.
Nii nagu paljud teised petukauplused, lasi FastSLR.com saata usaldaval kliendil raha eraisiku nimele. Soodsa hinnaga fototehnikat osta soovinud tallinlanna kandis raha Nina shy;Kulakovale, kellel väidetav kontoriaadress Stockholmis. Alles hiljem selgus Eesti tarbijale, et aadress ei oma sellise petuskeemi puhul mingit tähtsust. Moneygramiga saadetud raha väljavõtmiseks piisas vaid sellest, et saaja saaks end identifitseerida Nina Kulakovana ja teaks Moneygrami viitenumbrit.
Heauskne eestlanna on kirjutanud kaebuse Rootsi politseile ja Eesti tarbijakaitseametile, kuid lootused väljapetetud summa tagasisaamiseks on väiksed. “Eesti tarbijakaitseametilt tuli vastus, et nad edastasid mu kaebuse ELi vastavale ametile ja need omakorda Rootsi, aga kuna netileht ei asu füüsiliselt seal, kus nad väidavad end asuvat, siis Rootsi tarbijakaitse kahjuks aidata ei saa ja mu case on lõpetatud,” ütles naine.
FastSLR.comi nimeline raha vastuvõtupunkt ootab uusi kliente aga ka praegu. Veebifoorumis http://www.diskusjon.no/ vahetavad kogemusi muudki slaavi internetipoodnike poolt petta saanud kunded. “Kõige värskemad versioonid sellest petuskeemist on PactElect.co.uk, ShopBest shy;Electronics.com, ComPCWorkshop.com, ComputerUnix.com, GearXS.us.com, sa-electronic.com, WizMusic.co.uk, wLogic.co.uk ja Instrum.co.uk,” hoiatab üks pettasaanu seal teisi.
Seotud lood
Petturitest aktsiamaaklerid meelitasid
Rootsi investoreid ostma aktsiaid, mida polnud olemaski.
Eesti investorid on oodatud mitme põneva riigi kinnisvaraturule – ka Dubaisse. Kiirelt kasvav linn ja lisandunud elanikkond annavad arendajatele põhjust rõõmustamiseks.