IRLi esimees Mart Laar kirjutas tänases
EPLi arvamusartiklis, et Balti riikide tegevus võib oluliselt kahjustada Venemaa
mainet maailmas ning seetõttu tuleb tema sõnul katsetele "muuta" Teise
maailmasõja ajalugu otsustavalt vastu astuda.
Juuni alguses toimus Moskvas Venemaa teaduste akadeemia sõjaajaloo ja geopoliitika keskuse ning Ajaloolise Perspektiivi Fondi korraldatud ümarlaud, mis oli pühendatud Balti riikidest lähtuvate ajaloovõltsingute paljastamisele.
Ümarlaual tõdeti, et kuna Baltikumi ajaloolased mitte ainult ei ürita kinnistada arusaama Nõukogude Liidust ja venelastest kui agressoritest ning Balti riikide okupeerijast, vaid üritavad seda arusaama ka eksportida Gruusiasse, Moldovasse, Ukrainasse, lääneriikidesse ja isegi Venemaale, on võitlus sellise lähenemise vastu muutunud Venemaa jaoks tähtsaimaks poliitiliseks küsimuseks. "Balti riikide tegevus võib oluliselt kahjustada Venemaa mainet maailmas, seetõttu tuleb katsetele "muuta" Teise maailmasõja ajalugu otsustavalt vastu astuda," kirjutas Laar EPLi arvamusartiklis.
"Venemaa senisele sellealasele tegevusele anti ümarlaual hävitav hinnang. Vene ajaloolastele loota ei maksvat, ajalugu ei saa ajaloolaste hooleks jätta. Venemaa peab riiklikul tasemel selgelt formuleerima oma seisukoha ajaloo kohta ning selle teadusringkondadeni viima," kirjutas Laar. Suureks veaks peeti tema sõnul ümarlaual 1989.-1991. aastal Venemaal võetud seisukohti 1939. ja 1940. aasta sündmuste kohta, mistõttu tuleb kiiremas korras ette valmistada tollal langetatud otsuste läbivaatamine. "Konkreetselt toodi ümarlaual näiteks rahvasaadikute kongressi 24. detsembri 1989 otsus MRP ning selle salaprotokollide hukkamõistmise kohta. Dialoogil või kontaktidel Baltikumi ajaloolastega polnud ümarlaua meelest suuremat mõtet, kuna need olevat end täielikult kohalike võimude Vene-vastase poliitika teenistusse andnud. Teravalt kritiseeritakse Balti ajaloolaste lubamist Venemaa arhiividesse, kust kogutud materjali kasutatakse "genotsiidi" tõestamiseks," märkis Laar.