Investor Laaril esimene miljon teenitud

Tundub, et Laari sümboolne ristiisa-ristipoja suhe Milton Friedmaniga jätkub. Laar oli enne peaministriks saamist lugenud läbi vaid ühe majandusteemalise raamatu ja selleks oli Milton Friedmani "Valikuvabadus". Nüüd on kadunud majandusguru toonud oma õpilase ka investeerimise juurde: vaba raha tekkis ekspeaministril just tänu sellele, et mullu USAs saadud Milton Friedmani nimelise auhinnaga käis kaasas ligi 6 miljonit Eesti krooni.

"Pärast Friedmani autasu saamist otsustasin oma rahaasjade ajamiseks pöörduda professionaalide poole Hansapanga Varahaldusest," kirjutas välismaale ruttav Laar Äripäevale eile lennujaamast.

"Arutasime halduritega portfelli moodustamise põhisuunad läbi ning siis põhjalikumalt ka geograafilised suunad, kuhu investeerida. Nende sees jätsin valiku halduri hooleks," nentis haldureid hea sõnaga mainiv Laar. Siiski jälgib ekspeaminister ka ise pidevalt, mis tema portfelliga toimub.

Patriotism + kaine otsusKüsimusele, kas Bank of Georgia aktsiad on soetatud Gruusia patriotismist, vastas Gruusia presidendi nõustav Laar, et tegu oli nii patriotismi kui ka kaine arvestusega. "Vaadates, mis aktsiaga toimunud on, oli otsus õige," sõnas ekspeaminister. Tootluse kohta üldiselt märkis Laar: "Tundub, et mul on läinud hästi."

Enamikul juhtudel piirduvad riigikogu liikmed aktsiate soetamisel fondiosakutega, mis lubab eeldada, et nad ise just kätt aktsiaturgude pulsil ei hoia. 3,4 miljonit krooni Hansa fondidesse paigutanud reformierakondlane Imre Sooäär ei kasuta küll halduri abi, kuid üksikaktsiaid ostab haruharva. See eeldaks tema sõnul ühe firma suhtes ülimat usaldust. "Tavaliselt ma ei tee spekulatiivseid aktsiaoste, sest siis võib kõrbeda," viitas Sooäär Tallinkile, mida tal enda sõnul oli siiski väga vähe ja millega ta jäi enam-vähem nulli. Aasta tagasi deklareeris Sooäär 825 Tallinki aktsiat.

"Kõiki mune ei saa ühes korvis hoida," lisas Sooäär, kellele kuulub ka Pädaste mõis.

Michal otsustab iseÜheks rahvaasemikuks, kelle portfellis on mitme Eesti ettevõtte üksikaktsiad, on reformierakondlane Kristen Michal. Michal teeb kõik investeerimisotsused ise. Näiteks viimasel paaril kuul on ta mitme Eesti börsifirma aktsiat oma portfelli juurde ostnud. Nendeks on olnud Eesti Ehituse, Olympic Casino, Arco Vara, Merko Ehituse ja Baltika aktsia. Börsile tuleku järel kõvasti langenud Arco Varast usub Michal, et see ettevõte pole veel oma potentsiaali näidanud.

Erinevalt Laarist hakkas Michal aktsiatele mõtlema juba tükk aega tagasi. "Ostsin oma esimesed aktsiad siis, kui olid alles kollased kaardid ja käisin lühikestes pükstes," sõnas ta.

Seni üldiselt plussisMichal, kes püüab investeerimisel riske hajutada ja peab silmas ettevõtte omanike ja juhtide suhtumist-käitumist, on üldiselt plussi jäänud. Isegi Tallinki müüs ta maha väikse plussiga. "Ega aktsia pole abielusõrmus," vastas ta diplomaatiliselt küsimusele, miks.

Michali sõnul saab igaüks mõõdukalt jõukaks muutuda, kui ta pika aja jooksul pidevalt raha kõrvale paneb. Osa rahast aktsiatesse paigutada ja mõni vidin ostmata jätta ongi tema investeerimispõhimõte.

Michal nendib, et on iga Riigikogu liikme oma asi, kas aktsiaid osta või mitte, kuid kõigil tasuks pikemalt ette mõelda. "Siis on olemas ülemuse pikalt saatmise kapital või saab raha kas või lastele pärandada," nendib homme 32aastaseks saav investor.

Kommentaar: Riigikogulaste investeerimisportfelle iseloomustab ahnusSarnaselt keskmise väikeinvestoriga iseloomustab ka riigikogulaste avalikke investeerimisportfelle ahnus. Positiivses võtmes tähendab ahnus antud juhul panustamist turgudele, mis viimastel aastatel on vägagi kõrget kasumit teeninud. Ülikõrgete seniste ning oodatavate kasumite valguses on raha paigutatud ennekõike Kesk- ja Ida-Euroopa ning Balkani piirkonna kiiresti kerkinud turgudele.

Peeter Luikmel, Sampo Panga portfellihalduse valdkonna juht

Julgete rahapaigutuste taga on, kas teadlikult või mitte, võetud ka kõrgemaid riske. Väikestel ning keskmise suurusega investoritel on mõistlik üksikutele ettevõtetele panustamise asemel kasutada investeerimisfonde, mille puhul riskid on soodsamalt hajutatud.

Kui tegemist on investori jaoks olulise summaga, siis võib suurema riskide hajutatuse saavutamise eesmärgil eelistada üksikutele investeerimisfondidele fondifonde.

Rahvaasemike riskitaluvus on erinev: panustatakse ka madala tootluse ning riskiga rahaturufondidesse. Selline paigutus on mõistlik ennekõike lühiajalise investeerimishorisondi puhul. Madalama riski hind on viimaste aastate kogemusel 1-2% aastas - umbes nii palju jääb keskmise likviidsus- või rahaturufondi tootlus alla inflatsioonile.

Suurim riigikogulasest investor Mart Laar on investeerimisel riske keskmisest rohkem hajutanud ega ole piirdunud vaid traditsiooniliste kohalikul turul populaarsete fondidega. Portfellis on esindatud ka mõned arenenud riigid, mille tootlus ning risk on madalamad.

Üldiselt kajastab investeeringute struktuur aga investori usku areneva maailma suurde potentsiaali, olles keskmisest investorist paremini geograafiliselt mitmekesistatud. Sarnaseid lahendusi on võimalik saavutada ka Eestis üha enam populaarsust võitvate fondifondide abil. Tundub aga, et kõrgelt tunnustatud vabaturu filosoofia põhimõtete eest võitleja eelistab kohalikul turul pakutavatele fondifondidele mõnevõrra iseteadlikumat strateegiat.

Pertti Rahnel, Hansapanga investeerimistoodete müügi ja turunduse osakonna turundusjuhtHansapanga hea tava on, et ilma inimese nõusolekuta tema investeerimisportfelli me ei kommenteeri. Ainuüksi avalikust riigikogulaste portfelli puudutavast infost jääb adekvaatse hinnangu andmiseks ka väheseks. Et hinnata investeeringute sobivust konkreetsele isikule, peaks lisaks investeerimisportfellile vaatama ka tema teisi varasid, eesmärke, investeerimisperioodi ja psühholoogilist riskitaluvust. Oluline on, mida investeeringutega tulevikus teha soovitakse ja kas investeeritakse pika perspektiiviga - viieks aastaks või pikemaks perioodiks või oluliselt lühiajalisemalt.

Fondidest, aktsiatest ja võlakirjadest rääkides on rusikareegel, et mida pikaajalisem on investeering, seda rohkem võiks investor paigutada aktsiatesse. Lühiajaliste investeeringute puhul võiks jällegi suurem olla võlakirjade osa ehk siis kaaluda võiks pigem võlakirjafonde või tasakaalustatud fonde.

Vähetähtis pole hinnata ka inimese psühholoogilist riskitaluvust - hindade kõikumine on väärtpaberiturgude igapäevane osa ning igal investoril on selles osas isiklik valulävi.

Riigikogus kolm miljonärist väikeinvestorit

Riigikogu liikmete aktsiaportfelli väärtus, mln krooni

Mart Laar 3,6Imre Sooäär 3,4Lembit Kaljuvee 1,4Rein Ratas 0,808Kalev Kallo 0,773Paul-Eerik Rummo 0,524Peeter Tulviste 0,451Jürgen Ligi 0,371Kristen Michal 0,212Jaan Kundla 0,173Mark Soosaar 0,040Aivar Riisalu 0,036Ene Kaups 0,026Lauri Luik 0,020Erik Salumäe 0,012Karel Rüütli 0,005

Taust- Eelmise aasta kevadel sai Mart Laar Milton Friedmani nimelise auhinna, millega kaasnes poole miljoni USA dollari (ligi 6 mln kr) suurune rahaline preemia.

- Eelmisel aastal valiti Laar ka Swedbanki nõukogu liikmeks. Sellest ametist on ta tänaseks loobunud. Tema aastapalk Swedbankis oli 325 000 Rootsi krooni ehk umbes 546 000 Eesti krooni.- Laari majanduslike huvide deklaratsioonide kõrvutamisest selgub, et 2006. aastal otsustas ta enda võlakohustused likvideerida. Ta maksis tagasi 800 000kroonise laenu. Eelmisel aastal asus Laar ka oma sääste investeerima ja moodustas investeerimisportfelli, mille väärtust õnnestus tal poole aastaga kasvatada 2,7 miljonilt kroonilt 3,6 miljonile kroonile.

Number - kokku on 16 riigikogu liikme aktsiaportfelli väärtus. Näiteks veel kaks aastat tagasi oli riigikogu liikmete aktsiainvesteeringute maht kokku 1,4 miljonit krooni. Väärtpaberiportfelli seisu pidid riigikogu liikmed teada andma oma majanduslike huvide deklaratsioonis, mis ilmus Riigi Teatajas juuli alguses. Deklaratsioonis on investeeringu väärtus antud selle aasta aprilli lõpu seisuga. Tabelis ei ole arvestatud investeeringuid teise ja kolmandasse pensionisambasse, millega on liitunud suurem osa riigikogu liikmeid.

12 miljonit krooni