Tavalist kilekotti müüvad toidupoed
vähemalt 200protsendilise juurdehindlusega. Koti materjal on läinud odavamaks,
ent visa järjekindlusega küsivad poed selle eest kolmekordset hinda, tuues
põhjenduseks keskkonnasäästlikkuse.
Küsides ühelt suurelt kilekotte pakkuvalt firmalt Kek Trading International ASilt hinnapakkumist, selgus, et ostes minimaalselt 8000 puna-valget tavasuuruses ostukotti, on koti tükihind 45 senti. Võib arvata, et suurtes kogustes tellivatele püsiklientidele on kilekoti hind veelgi soodsam. Et enamikus poodides on kilekoti hind justkui kokkulepitult 1.50, teenib pood iga kilekoti pealt vähemalt 1 krooni, kirjutas Äripäev.
Eesti suurim toidukauplustekett Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK), kuhu alla kuuluvad Maksimarket, Konsum, Edu, A O ning E-Ehituskeskus, müüb ühes kuus kokku 750 000 kilekotti. Aastas teenib ETK kilekottide müügilt ligi 9 miljonit krooni.
"Koti müügihinna sisse on arvestatud kõik kulutused seoses koti ostmise, tellimise, reklaami trükkimise, transportimise ja müümisega poes ning eelnevaga seotud riiklikud maksud. Pärast eelnimetatud kulude katmist ei ole kilest ostukottide müügist teenitav tulu märkimisväärne," ütles Eesti Tarbijateühistute Keskühistu kommunikatsioonijuht Regina Aasumets.
A-Selveri juhatuse esimees Ain Taube kinnitab, et kilekoti hinna osas pole kaupmeestel mingit kokkulepet. "See, et Eesti toidukauplustes kilekotid tasulised on, tuleneb paljuski meie asukohast Euroopa kaardil ja sellest, et oleme palju eeskuju võtnud just Põhjamaade kaubandusest," rääkis Taube.
"Suure tõenäosusega võib ka väita, et tasuta jagatavate kottide puhul oleks looduse saastamise oht märksa suurem," ütleb ta. Taube lisab, et riidest poekotid on muutumas üha populaarsemaks.
Rimi Eesti Food ASi suhtekorraldusjuht Merike Mikk ütles, et kilekottide tellimine on jaekaubanduse jaoks suur kuluartikkel. "Kui me annaksime selle ostjale tasuta, peaksime selle võrra tõstma teiste toodete hindasid."
Kilekotitootjad väidavad, et eriti kasumlik äri see nende jaoks pole. Näiteks Estiko-Plastarist öeldi, et kuna toote hind on nii madalaks aetud, pole poodide ostukotid nende huvi. Cortex Eesti AS varustab kilekottidega ETK, Prisma, paljusid tarbijateühistute ja majandusühistute poode. Lisaks RR Lektuse ja paljude teiste firmade kauplusi.
Cortex Eesti juhatuse esimehe Peeter Loopere sõnul tellitakse korraga vähemalt üks alus ehk 27 000 kilekotti. "Kilekottide hulgimüük on üsna tagasihoidliku ühiku kasumiga äri. Pigem teenitakse siin suurte mahtude pealt. Pakkematerjalide hulgas on tunduvalt suurema kasumiga tooteid," rääkis Loopere.
Loopere hinnangul suurendaks tasuta kilekottide jagamine nende kasutamist, samas ei aita see kaasa keskkonda säästvale tarbimisele.
Seotud lood
Samal ajal kui mitmed maailma riigid on
looduskeskkonna kaitseks keelustanud kauplustes kilekotid, on näiteks Rootsis
kilekotid toidukauplustele oluline sissetulekuallikas.
San Francisco linna juhtkond otsustas
keelata supermarketites kilekottide jagamise.
Uhkusega andis Modbury linnake Inglismaalt
teada, et nad on Euroopas esimesed, kes keelavad poodides kilekotid, kirjutas
MTÜ Eesti Pakendiringluse teenindusjuht Terviselehes.
Hiina alustas pühapäeval ametlikult sõda
kilekottide vastu, kuna riigis kulub kotte päevas juba 3 miljardit.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.