Samal ajal kui mitmed maailma riigid on
looduskeskkonna kaitseks keelustanud kauplustes kilekotid, on näiteks Rootsis
kilekotid toidukauplustele oluline sissetulekuallikas.
Nii pole kauplustel mingit huvi kilekottide kasutamist vähendada, kirjutas Rootsi majandusuudiste portaal E24.se.
Rootsi jaemüüjad on kilekottide eest raha kasseerinud 1970nendatest aastatest saadik, et nagu toona põhjendati, kottide kasutamist vähendada. Korraks see tõesti vähenes, kuid seejärel on kilekottide kasutamine jälle kasvanud.
Näiteks müüb Rootsi Axfood, millele kuuluvad jaeketid Hemköp ja Willys, aastas 120 miljonit kotti, millest enamus on kilekotid. Tavaline kilekott maksab Rootsis ilma käibemaksuta 35 ööri. Kui klient maksab kilekoti eest 1,5 Rootsi krooni, teenib kaupmees iga koti pealt pärast käibemaksu mahaarvamist 85 ööri.
Seotud lood
Whole Foods Market, kes mullu lasi
ringlusse 150 miljonit kilekotti, teatas nende kasutamise lõpetamisest.
Tavalist kilekotti müüvad toidupoed
vähemalt 200protsendilise juurdehindlusega. Koti materjal on läinud odavamaks,
ent visa järjekindlusega küsivad poed selle eest kolmekordset hinda, tuues
põhjenduseks keskkonnasäästlikkuse.
Uhkusega andis Modbury linnake Inglismaalt
teada, et nad on Euroopas esimesed, kes keelavad poodides kilekotid, kirjutas
MTÜ Eesti Pakendiringluse teenindusjuht Terviselehes.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.